Kommentaar ⟩ Miks kõik inimese genoomiga seotu on au sees, põllutaimede oma aga halva varjundiga?

Hiinas Anhui provintsis koristasid põllumehed septembris maisi ja sojaube 160 000 hektarilt. Foto: Wanshanchao

Sel aastal tähistatakse biotehnoloogiliste kultuuride väikest juubelit – 25 aastat on maailma tootmispõldudel kasvatatud sorte, mille omadusi on inimene muutnud geenitehnoloogiliste võtetega. Lisaks oli äsja Euroopa biotehnoloogia nädal, kus 16 Euroopa maad korraldas üle saja ürituse, et tutvustada ja selgitada biotehnoloogia uusimaid saavutusi ja arengusuundi.

Kahjuks Eestis sellest suurt kuulda ei olnud ja ka suhtumine on kahetine. Kõik inimese genoomiga seotud andmete kogumised ja uuringud on au sees, põllutaimede biotehnoloogia on aga halva varjundiga ja maheviljeluses lausa keelatud. Siiski on meil vähemalt kasulik teada, mis mujal maailmas selles vallas toimub.

Biotehnoloogilisi kultuure kasvatatakse maailmas ligi 200 miljonil hektaril ja nende osatähtsus põllupinnast on globaalselt 14% ringis. Suurem osa on USAs 50% ja Brasiilias 60%, veidi vähem Argentinas, Kanadas ja Indias. Kogu maismaast moodustab see pind aga vaid 1,3%.