/nginx/o/2020/10/21/13425275t1he1b0.jpg)
Eesti Maaülikoolis mullu septembris kaitstud doktoritöö kinnitab, et ainult rapsil kasutatavad pestitsiidid ei ole mee saastumise põhjus, vaid kõik taimekaitsevahendid kokku, ükskõik, mis kultuurile seda pandi. Projekti käigus kogutud proovide põhjal kinnitab töö autor Risto Raimets, et Eesti mett võib julgesti tarbida.
«Pestitsiidijääke leiti, aga enamasti olid need väga väikestes kontsentratsioonides, mis tarbijale ohtu ei kujuta. Siiski mõnel juhul ületasid leitud jääkide kontsentratsioonid ka maximum residue limit’i (MRL) ehk pestitsiidijääke oli mõnes proovis lubatust rohkem. Enim leiti just herbitsiidide jääke,» sõnas ta.
MRLi määramisel arvestatakse alati, et piirväärtus oleks mitu korda allpool tervist otseselt ohustavast kontsentratsioonist. Meele kui looduslikule toiduainele kehtestatud piir on veel mitu korda väiksem tavatoidule lubatavast.
Sageli vaadatakse võimalikust mee saastumisest rääkides süüdistavalt rapsipõllu poole, kuid selleks pole põhjust. «Meie töös otsest korrelatsiooni rapsi osakaalu ja leitud pestitsiidijääkide vahel ei ilmnenud,» ütles Raimets. «Pestitsiide, sealhulgas herbitsiide kasutatakse palju ka koduaias ning maantee- ja raudteeservas, mis on samuti üks potentsiaalne saasteallikas.»
Küsimusele, kas eelistama peaks n-ö tavatootmise või mahetootjate mett, vastas Raimets: «See polegi nii oluline. Osta mett otse mesiniku käest või vali poeletilt tuntud kodumaiste tootjate tooteid. Eestimaine mesi on hea ja kvaliteetne nii tava- kui ka mahetootena!»
/nginx/o/2016/04/08/5241923t1h9dd7.jpg)