/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/10/30/88299t1hc97e.jpg)
Ööl vastu teisipäeva lõppesid Luksemburgis kalandus- ja põllumajandusnõukogu läbirääkimised, mille käigus sai selgeks, et kilu- ja lõhepüügi kvoodid Eestil suurenevad, samas kui räimepüügis peab veidi järele andma.
Eesti kilu- ja lõhepüügi kvoodid järgmisel aastal suurenevad
„Aasta oodatuim ja tuliseim kalanduskohtumine läks ka tänavu pikale, sest tee kompromissini oli ettearvatult konarlik. Eestil oli Läänemere kvootide läbirääkimistes juhtroll, kuna oleme hetkel just selle mere riikide kalanduse ehk Baltfishi eesistujad,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
Minister lisas, et viimaste aastate kokkulepete tulemusena on juba õnnestunud tasakaalustada püügivõimsus ja kalapüügivõimalused, kuid on veel tähelepanu vajavaid kohti.
„Eesti kvoot 2021. aastaks on ligi 55 000 tonni jagu pelaagilisi kalu, mis on pea 2500 tonni vähem kui tänavu. See on loomulik kõikumine, mida mõjutavad mitmed asjaolud, nagu näiteks ilmastik ja kudemisraskused,“ selgitas minister.
Positiivne on, et kilu kvooti on järgmisel aastal võimalik tõsta kuni kuus protsenti. „Kilurahvale igati head uudised, sest varud on heas seisus ning püügivõimalused paranevad,“ ütles kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.
Eesti kilukvoot järgmiseks aastaks on 25 539 tonni, samas kui tänavu oli see 24 072 tonni.
15-protsendiline kvooditõus ootab ees ka Liivi lahe räime. Eesti saab sealt räime püüda 2021. aastal 18 215 tonni, mis on üle aastate kõrgeim kvoot.
Samas pole aga avaosa räime olukord kiita. „Räime biomass on languses, mis tähendab, et kvooti tuleb vähendada 36 protsenti,“ selgitas Tuus. Kvoodi vähenemine tähendab Eestile seda, et uuel püügihooajal saab püüda 10 999 tonni räime senise 17 232 asemel.
Läänemere avaosas ehk alal, mis jääb Soome lahest välja Poola poole, lõhekvoot tõuseb. Avaosa tõus on seotud sellega, et on suudetud panna piir ebaseaduslikule lõhepüügile Läänemere lõunaosas.
Peale intensiivset arutelu jõuti ühisele kokkuleppele kilu, räime, lesta ja lõhekvootides, lahti jäid tursakvoodid.
„Ebaseaduslik lõhepüük käis Poola vetes selliselt, et püüti lõhet, aga märgiti meriforelli pähe,“ ütles Tuus ning lisas, et piir pandi meriforelli kaaspüügi protsendiga. „Samuti tervitasime igati ettepanekut suurendada lõhevarude piirkondade vahelist paindlikkust kuni 25 protsendi või 500 isendi ulatuses avaosast Soome lahte. See on igati põhjendatud, võttes arvesse lõhe rändeid.“
Mitmel riigil on aga suured tursamured. Eesti on ses osas kaitstud, sest Eesti piirkonda turska praktiliselt ei jõua. Teiste riikide peamine mure on aga see, et tursa kaaspüügi kvoot on väga väike ja piirab ka muude kalade püüdmist.
„Baltfishi eesistujaina peame aga siiski seisma hea tolle eest, et leiduks kõigile riikidele ja kalavarudele sobivaim ja parim lahendus. Polnud üllatus, et just tursaläbirääkimised kõige aeganõudvamad ja emotsionaalsemad olid. Baltfish kohtus pühapäeval vahetult enne Nõukogu, peale intensiivset arutelu jõuti ühisele kokkuleppele kilu, räime, lesta ja lõhekvootides, lahti jäid tursakvoodid. Baltfishis kokku lepitud kvoodid kinnitati kalandusnõukogus,“ valgustas Tuus.
Sügisestel kalandus- ja põllumajandusnõukogu istungitel on eesmärk määrata kindlaks liikmesriikide uue aasta kalapüügivõimalused majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarude lõikes, milleks on peamiselt kilu, räim, tursk ja lõhe. Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse kalapüügivõimalused Läänemeres alates 2006. aastast kindlaks eraldi määrusega.