Koda: mahemaad ei peaks suurendama poliitiliste eesmärkide nimel
14. oktoober 2020, 08:42
Täna, 14. oktoobril toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis B-osa teatrisaalis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents „Maheturg 2020“, mille keskseks teemaks on mahetootmise tulevikuväljavaated – võimalused ja väljakutsed.
Konverentsil räägitakse mahetoidu turust ja jätkusuutlikkusest ning analüüsitakse maaelu arengukava keskkonnaseire näitajaid. Konverents toimub 14.-15. oktoobrini aset leidva Eesti Põllumajanduse Aastanäituse EPA2020 raames.
„Euroopa Komisjon on välja tulnud ambitsioonikate roheleppe eesmärkidega, sealhulgas Euroopa Liidu mahepinna suurendamine kuni 25%-ni. Meie mahetootmise majandusliku kestlikkuse seisukohalt on väga oluline, et mahepinna suurenemine toimuks turunõudluse toel, mitte kunstlike poliitiliste eesmärkide abil. Vastasel juhul seame ohtu mahetootjate elujõulisuse,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on Eesti stardipositsioon väga hea – Eestis ongi pea veerand põllumajandusmaast mahe. Selle näitajaga kuulume mahepõllumajandusliku maakasutuse poolest Euroopa Liidu edukamate riikide hulka.
Kuid mahepinna hüppeline suurendamine Euroopas võib viia turu tasakaalust välja, mis toob kaasa mahetoodete turuhinna languse ja toetusvajaduse suurenemise, et ettevõtted elus püsiksid.
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu avaettekandes analüüsitakse erinevaid nägemusi mahepõllumajanduse tulevikustsenaariumitest ja antakse ülevaade riigi planeeritavatest sekkumistest. Tootjapoolse vaate tulevikule tänases teadmatuse olukorras annab Raimond Pihlap maheviljakasvatajate ühistust Wiru Vili.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Merit Mikk räägib mahetoidu turu arengutest ning Salvesti tegevjuht Triin Kõrgmaa jagab kogemuslugu mahetooraine väärindamise võimalustest ja mahetöötlemise väljakutsetest.
Tulenevalt Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika suunast edendada rohemajandust keskendutakse ka konverentsil mahetootmise jätkusuutlikkusele ja keskkonnanäitajatele.
Eesti Maaülikooli teadur Liina Talgre teeb ettekande mahetoidu jätkusuutlikkusest ning Põllumajandusuuringute Keskuse peaspetsialist Karli Sepp annab ülevaate erinevate tootmistüüpide maakasutuse ja keskkonnanäitajatest.
Konverentsi võtab kokku paneeldiskussioon, kus konverentsil käsitletu põhjal arutatakse Eesti mahepõllumajanduse arenguvõimaluste üle. Konverentsi moderaator on Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann.