Komisjonid arutavad kalapüügi korraldamist Peipsi järvel

Rääbisepüük Peipsi järvel. Foto: SCANPIX

Riigikogu keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni teisipäeavsel ühisistungil arutatakse Peipsi järvel kalapüügi korraldamise reegleid ning aastakvootide kehtestamist kast- ja tindimõrrale rääbise ja tindi püügil.

"Peipsi järvel kalapüügi korraldamise parandamine on olnud päevakorras juba pikemat aega. Probleemid on esile tulnud nii kalapüügiõiguse andmisega kui ka erinevate püügikvootide kehtestamisega," ütles maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm pressiteate vahendusel.

Ta selgitas, et seepärast otsustas maaelukomisjon algatada kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) ja kutsuda enne teist lugemist veelkord komisjonide istungile asjaomaste asutuste ja organisatsioonide ning huvirühmade esindajad, et kuulata ära ettepanekud seaduse muutmiseks. Peipsi järvel kalapüügi läbimõeldud reguleerimisel on ka tähtis regionaalpoliitiline mõõde.

Probleemid on esile tulnud nii kalapüügiõiguse andmisega kui ka püügikvootide kehtestamisega.

"Peipsi järve kalaressurss on väärtuslik loodusvara, mille kasutamisse, säilimisse ja arendamisse tuleb suhtuda läbimõeldult, et oleks tagatud nii kalavarud kui ka järve keskkonnaseisund," ütles keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar.

Ta lisas, et kalapüügiregulatsioonide kaugem eesmärk on tegelikult see, et ressursid oleksid mõistlikult kasutatud ja neid jätkuks tulevastele põlvedele. Reeglite täitmise jälgimine paneb keskkonnainspektoritele suurema koormuse, kes peavad hakkama seni sadamates tehtava kontrolli kõrval hakkama seda tegema ka vee peal.

Aastasaagi kehtestamine püügivahendi kohta võimaldab jaotada püügi koormust ühtlasemalt püügihooaja vältel ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda.

Muudatusega on võimalik Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrra püügil. Aastasaak kastmõrra kohta on Pärnu maakonnas kehtestatud alates 2014. aastast. Tegemist on individuaalkvootide süsteemiga analoogse põhimõttega, ettevõtjal on püügivahendi kohta kindel kvoot. Erinevus individuaalkvootidest seisneb selles, et aastasaaki ei saa eraldi püügivahendist võõrandada ega rentida ning ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu. 

Komisjonide istungile on kutsutud maaeluministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, õiguskantsleri kantselei ja asjakohaste organisatsioonide esindajad.