Lehtede koristamisse võiks suhtuda laisalt: kui nad ei sega, las nad olla!

Sügislehed.

FOTO: URMAS LUIK / PARNU POSTIMEES /

Kuigi tegu on mitmekihilise teemaga, sõnab Keskkonnaameti looduskaitseseptsialist Tõnu Talvi, et lehtede koristamisel tuleks lähtuda põhimõttest: nii palju, kui vajalik, nii vähe, kui võimalik.

Puulehed kuuluvad tema sõnul nii linnaparkides kui mujal loomuliku aineringe hulka ja kõige parem, kui puulehed sinna ka jääks, sõnas ta "Terevisioonile" antud intervjuus.

“Nad on ju loomulik aineringe osa ja need samad pargipuud ning muru peavad kuskilt oma toitaineid saama. Ja just nendest samadest lehtedest tekkinud kõdust nad saavadki oma mineraalaineid, mida taimed oma toiduks ära kasutavad,” selgitas ta.

Kõdukiht on ka elupaigaks paljudele elusorganismidele. 

Talvi arutles, et linnas kõnniteedelt ja liikumisradadelt on turvalisuse ja puhtuse seiskohalt siiski mõistlik lehti koristada. “Kuid haljasalad, pargid, rohealad, muru – seal on ikka väga tõsiselt vaja mõelda,” viitas ta tööle, mis kulub lehtede koristamisele, lehtede äraveole kuluvale rahale, mustadele kilekottidele linnas ja meie keskkonnaalasele jalajäljele.

Talvi sõnul võiks parkides põlispuude alla, kraaviservadele või -põhjadesse teedelt koristatud lehed kompostida ja vihmaussid ja teised lagundajad viivad need talve jooksul mulla peamistesse kihtidesse. “See on hästi loomulik ja kõikidele hästi tervislik taimering.”

Ka koduaias võiks lehtede koristamisel pigem lohakas olla. “Soovitan väga mõnusalt ja laisa inimese vaatega sellesse suhtuda. Kus nad ei sega, las nad seal olla. Nad on kellegi teise elupaik,” lisas ta.

Populaarne

Tagasi üles
Back