Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi
Saada vihje

Ivari Padar: see on justkui sümboolne kättemaks põllumeestele

Copy
Maaeluminister Arvo Aller astus mullu ametisse täpselt sel päeval, mil Toompeal toimus põllumeeste meeleavaldus üleminekutoetuste nimel. Toona kasvas esialgu lubatud viis miljonit kümnele ja uus minister saadeti ametivannet andma heatahtlike soovidega. Nüüd siis null.
Maaeluminister Arvo Aller astus mullu ametisse täpselt sel päeval, mil Toompeal toimus põllumeeste meeleavaldus üleminekutoetuste nimel. Toona kasvas esialgu lubatud viis miljonit kümnele ja uus minister saadeti ametivannet andma heatahtlike soovidega. Nüüd siis null. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikogu maaelukomisjon alustab järgmisel nädalal tuleva aasta riigieelarve arutelu ja komisjoni liikmed kinnitasid, et tegutsevad selle nimel, et üleminekutoetused siiski põllumeesteni jõuaksid.

„Olukorras, kus eelarve jõuliselt suureneb ja raha on leitud väga erinevate kulutuste tarbeks, tundub top-up’ide väljajäämine lausa sümboolse aktina,” ütles maaelu komisjoni liige, endine põllumajandusminister (SDE) Ivari Padar. „Kuna tegu on väga lopsaka eelarvega, on top-up’ide väljajätmine kole. Nagu kättemaks põllumeestele, et mis te nurisete!”

Reformierakonda kuuluv komisjoni liige, varasem maaeluminister Urmas Kruuse tõdes, et olukorras, kus valitsuse käes on rahva raha miljardite kaupa, on lausa piinlik, et ei leitud kõnealust summat. „Nüüd on küsimus valitsuse tõsiseltvõetavuses,” märkis ta ja lisas, et näeb eelarves tõsist ülekulutamist, aga neile, kes päriselt kriisis, näiteks lisaks põllumeestele ka turismisektor, raha napib.

„See ei ole just kõige targem samm,” soostus maaelukomisjoni juht, endine Keskerakonna maaeluminister Tarmo Tamm. On ju üleminekutoetused üks vähestest võimalustest, kuidas riik saab toetada kohalikke põllumehi, kelle otsetoetused on niigi euroliidu madalaimad.

Lisahoobi on andnud kokkuostuhindade langus. „Meie piima- ja lihatootjad on praegu täiesti käpuli,” nentis Tamm. „Läti ja Leedu on täiendavalt toetanud oma piima- ja lihatootjaid, meiegi peaks sellele mõtlema.”

Tamm on seisukohal, et Riigikogus tuleb põllumeestele puuduolev raha kusagilt leida, sest tegemist on koalitsioonilepingu olulise punktiga. „Toidujulgeolek ei ole vähem tähtsam kui sõjaline julgeolek,” sõnas ta. Siiski polnud ta valmis veel lubama, kas ja kui palju on lootust põllumeestele raha leida, sest Riigikogus on hoopis raskem vajaminevat summat leida, kui eelarvest koostades. „Nüüd tuleb see summa ju kuskilt mujalt ära võtta, ümber tõsta,” sõnas ta.

Ka Padar tõdes, et Riigikogus on keeruline nii suurt summat Maaeluministeeriumi reale taastada. „Kui eelarve on juba Riigikogus, on asjad palju keerulisemad kui veel valitsuses aruteludel,” ütles ta.

„Loomulikult üritame oma komisjonis eelarve menetlemise käigus lahendust otsida, aga tegelik rahakott on ikkagi koalitsiooni käes, meie saame vaid avaldada survet, et valitsus selle sammu teeks,” nentis Kruuse

Eelarveläbirääkimisi põllumeeste nimel peab maaeluminister. Küsimusele, kas null senti põllumeestele üleminekutoetusteks näitab maaeluministeeriumi ja ministri nõrkust, keeldus Tamm vastamast, küll aga tõdes, et kuna vastav portfell on EKRE käes, siis palju sõltub neist. „Vaadake, kuidas Isamaa võitles välja kaitsekulude suurendamise,” tõi ta näiteks.

Padar kostis aga sama küsimuse peale, et talle meenub nõukogude aeg, mil parteikeskkomitee juures olid osakonnajuhatajad. „Tundub, et mõni minister on taandatud osakonnajuhatajaks ja multitalent Martin Helme kureerib kõiki valdkondi. Müts maha, andekas mees,” muheles Padar.

EKREsse kuuluv komisjoni liige Merry Aart ei soovinud teemat kommenteerida, lisades, et arutelu alles käib.

Tagasi üles