Sobimatu küttematerjal lühendab ahju eluiga

Koduahjus tohib põletada kuiva ja immutamata puitu ning kiletamata pappi ja paberit. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Keskkonnaamet tuletab alanud kütteperioodil meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamine saastab õhku ja ohustab inimeste tervist. Koduahjus tohib põletada kuiva ja immutamata puitu ning kiletamata pappi ja paberit.

Majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi kaminas, koduahjus ega katlas põletada. Jäätmete põletamisel tekivad mürgised saasteained (nt dioksiinid ja furaanid), mis võivad põhjustada vähktõve, väärarenguid ja arengupeetust. Välisõhku paiskudes liiguvad need ained sissehingamisel otse inimese organismi. Jäätmete põletamisel tekkinud toksilised ained sadestuvad ka maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette ja aiasaadustesse ning ohustavad kõiki, kes neid saadusi tarbivad.

Eelistada tuleks kuiva küttematerjali kasutamist. „Kuna niiske puidu põletamisel jääb piisavalt kõrge temperatuur saavutamata, eraldub tahma ja vingugaasi rohkem kui kuivade küttepuude põlemisel,“ ütles Keskkonnaameti Põhja regiooni välisõhuspetsialist Merily Lakson.

Põlemisel tekkinud tahma peened osakesed võivad soodustada südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi haigusi ning vähki. Vingugaas on aga toksiline aine, mis võib kahjustada kesknärvisüsteemi ja südant ning olla suurtes kogustes surmav.

Koldes tuleb küttematerjal süüdata pealt, sest nii saavutab põlemine maksimumtemperatuuri kiiresti ning põlemisprotsess on puhtam.

Kuigi ahiküttega elamupiirkondades on välisõhk kütmisperioodil saastunum kui kaugküttega elamupiirkondades, on võimalik kvaliteetse küttematerjali kasutamisega ning õigete võtetega saastamist teataval määral vähendada. „Koldes tuleb küttematerjal süüdata pealt, sest nii saavutab põlemine maksimumtemperatuuri kiiresti ning põlemisprotsess on puhtam,“ lisas Merily Lakson.

Ühe perekonna tekitatud jäätmete koduahjus põletamisel vabaneb keskkonda hinnanguliselt sama palju toksilisi ühendeid kui u 200 tonni prügi põletamisel jäätmepõletustehases.

Tehases põletatakse jäätmeid stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000–1100 °C, mille juures põlevad toksilised õhusaasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. Seevastu koduahjus põleksid jäätmed madalamatel temperatuuridel ja ebastabiilselt, mistõttu ei põle toksilised ühendid lõplikult ära.

Jäätmete kodus põletamisega suureneb ka tuleoht, kuna ülipeene tahma kontsentratsioonid on võrreldes puhta puidu põletamisega palju suuremad. Ebapiisav õhu juurdepääs ja palju vabanevat tuhka tahmavad ahju, vähendavad ahju eluiga ning põhjustavad tuleohutuse probleeme.