Ulukeid peletavate reflektorite mõju analüüsitakse juba kevadel

Projekti “Ulukid teel” juht Urmas Salmu sõnutsi annavad reflektorid ulukitele valgusvihu abil märku, et teed ei tohi ületada. Foto: Urmas Luik

Iga viimase aastaga on Eesti teedel metsloomadega juhtunud õnnetuste arv tõusnud ligi 10%. Seetõttu alustavad Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus projektiga, mille mõjul loodetakse vähendada ulukitega juhtuvaid õnnetusi. Uuring vältab kokku kolm aastat ja esimesi tulemusi on näha juba järgmisel kevadel.

Eesti teedel juhtub metsloomadega igal aastal ligi 5000 õnnetust, enamik neist pimedal ajal, mil loomad rohkem liiguvad. Eesti Jahimeeste Seltsi ja If Kindlustuse projekti käigus kavatsetakse Eesti teedele paigaldada kokku enam kui 700 valgustõkke reflektorit. Need reflektorid toimivad nii, et mööduva auto tuled tekitavad teepervele metsa suunas valgusmüüri, mis peaks mõjuma ulukile hoiatavalt ja peatama tema liikumise sõiduteele, vahendab Eesti Jahimeeste Selts.

Eestis on eesmärk testida kaht peamist tüüpi reflektorit, millest üks kuvab metsloomadele sinist ning teine valget valgust. Autojuhte helkurpostidele paigaldatud reflektorid ei sega, sest need paiknevad piirdepostide väliskülgedel, kus inimesele nähtamatud valguskiired suunatakse teelt eemale.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul puutuvad jahimehed iga päev kokku paljude õnnetustega, mille puhul tuleb teelt kõrvaldada seal hukkunud või vigastada saanud suurulukeid.

Mitme riigi kogemused annavad aluse arvata, et valgustõkke reflektorite kasutamine võiks aidata ka Eestis metsloomadega seotud õnnetusi vähendada.

„Mitme riigi kogemused annavad aluse arvata, et valgustõkke reflektorite kasutamine võiks aidata ka Eestis metsloomadega seotud õnnetusi vähendada. Varem Saksamaal teostatud uuringud kinnitavad, et reflektorite valgusvoog peatab uluki kuniks valgus kaob. Oluline sealjuures on järeldus, et valgustõke ei muuda nende liikumisharjumisi ka aastate möödudes. Soovime järgneva kolme aasta jooksul põhjalikult uurida, kas ja mil määral sellistest reflektoritest siinsetel teedel abi oleks,“ täpsustas Puust.

If Kindlustuse juhatuse liikme Tiit Kolde sõnul on metsloomadega teedel juhtuvad õnnetused kahjuks igapäevane nähtus. Kindlustusselts on aasta jooksul registreerinud rohkem kui 1000 loomale otsasõitu.

„Tegu on väga ulatusliku probleemiga, mistõttu liitusime selle projektiga ka meie. 72% loomadega seotud õnnetustest juhtub kitsedega ja 7% põtradega, nii et need on üsna tõsised avariid, kus kannatada saavad nii metsloomad, autojuhid kui ka kaasreisijad. On vägagi tavapärane, et õnnetus lõpeb looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud sellistes õnnetustes tõsiseid vigastusi või kaotanud elu,“ selgitas Kolde.

Saksamaal läbi viidud uuringu kohaselt vähenesid poolringreflektoritega varustatud lõikudel õnnetused ulukitega eelmiste aastatega võrreldes keskmiselt 63%. Reflektorist tulenev valgusvihk on inimese silmale nähtamatu või, kui üldse, siis pilkases pimedusesnapilt 10% ulatuses . Foto: Eesti Jahimeeste selts

Ulukite valgustõkke reflektoreid on kasutatud nii Euroopas kui ka Kanadas ning USA-s. Häid tulemusi on need reflektorid andnud näiteks Saksamaal, kus 2019. aasta seisuga oli paigaldatud enam kui 250 000 reflektorit. Samasuguseid reflektoreid on müüdud näiteks Austriasse, Šveitsi, Hollandisse, Belgiasse, Itaaliasse, Hispaaniasse, Rootsi ja Taani.

Kolm aastat vältav uuring annab võimaluse teha vahekokkuvõtteid juba järgmisel kevadel. Oktoobri alguse seisuga on ulukite valgustõkke reflektorid paigaldatud testlõikudele Lääne-Virumaa, Tartu-, Viljandi-, Pärnu-, Põlva- ja Läänemaa nendes piirkondades, kus jahimeeste senise praktika põhjal asuvad kõige ohtlikumad teelõigud.

Järgmise kahe kuu jooksul oodatakse projektiga liituma ka teiste maakondade jahiseltse. Praeguse seisuga on projekti valitud 17 testlõiku, millest igaüks on 500–1000 meetri pikkune.

Võrdluseks võetakse sama palju samaväärseid testlõike, kus reflektorit ei kasutata.