Vaid kolmandik kaevuveeproovidest vastas kõigile nõuetele

Inimesed ei suuda ei lõhna, maitse ega ka värvuse järgi eristada, kas vesi on mikrobioloogiliselt saastatud. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud uuring hajaasustusega piirkondade kaevude kohta näitas, et vaid kolmandikus uuritud kaevudest vastas joogivesi kõigile kvaliteedikriteeriumitele.

Ühtekokku uuritud 998 kaevust 71% puhul oli probleemiks kas joogivee mikrobioloogiline saastus (48% juhtudel) või liiga kõrge raua ja mangaani sisaldus (35% juhtudest).

Eestis saab eraveevärkidest vett ligikaudu 12% Eesti elanikkonnast ehk umbes 160 000 inimest, kelle kaevude üle riik ei teosta riiklikku järelevalvet.

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade hajaasustusega piirkondade kaevude ja joogiveesüsteemide seisukorra ja nendest võetava joogivee kvaliteedi kohta, et vajadusel suunata meetmeid - järelevalve, nõustamine, rahastamine - hajaasustuspiirkondade joogiveesüsteemide korrastamisele tagamaks kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi.

Sageli tuleneb mikrobioloogiline saastus inimese enda tegevusest – reoveepuhastit või mahutit ei hooldata, see ei vasta nõuetele või tühjendatakse seda kas põllule või oma krundile.

Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialisti Vallo Kõrgmaa sõnul tuvastati uuringu käigus, et väiksem tõenäosus mikrobioloogilise saastuse leidumiseks on nendes omaveevärkides, mida kasutatakse aastaringselt, kus vesi on toodud majja ning kaevu ümbrus ja kaev ise on hooldatud – kaevurakked on parandatud, kaev on kaetud ning liigvesi ning võõrised ei satu kaevu.

„Sageli tuleneb mikrobioloogiline saastus inimese enda tegevusest – reoveepuhastit või mahutit ei hooldata, see ei vasta nõuetele või tühjendatakse seda kas põllule või oma krundile,“ selgitas Kõrgmaa.

Kõrgmaa lisas, et sageli inimesed ei suuda ei lõhna, maitse ega ka värvuse järgi eristada mikrobioloogilist saastust. „Viiendikul tarbijatest ei olnud mikrobioloogiliselt reostunud veele mingeid kaebusi, peamised kaebused olid seotud vee kareduse ning rauasisaldusega.“

Uuringu tulemusena selgus, et hajaasustuspiirkondade joogiveevarustusse on vaja teha investeeringuid ca 259 miljoni euro eest, millel lisanduvad investeeringud kanalisatsioonirajatistesse - ca 63 miljonit eurot. Ühtekokku oleks seega vaja investeerida 322.7 miljonit eurot.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Liisi Armi sõnul on juba aastaid avatud Rahandusministeeriumi eestvedamisel hajaasustuse programm, millest toetatakse elamu heitvee nõuetekohase kanaliseerimissüsteemi rajamist ning majapidamises joogivee kättesaadavuse tagamist. Suure tõenäosusega jätkub programm ka 2021. aastal.

Keskkonnaministeerium on esitanud uude Euroopa Liidu eelarveperioodi ettepaneku hajaasustuspiirkondade joogiveesüsteemide korrastamiseks, aga hetkel otsused meie ettepaneku suhtes puuduvad, lisas Arm.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul peegeldavad uuringu tulemused, et omaveevärgi kaevuomanik peaks kriitiliselt hindama kogu kinnistu vee ning reovee käitlust.

„Inimese enda tegevusest oleneb palju, et kaevuvee mikrobioloogilist saastumist vältida. Nõu on võimalik küsida Terviseametist ning abiks on ka vastvalminud elanikele suunatud juhendmaterjal – sealt leiab juhtnööre, mida teha kaevude ja joogivee nõuetekohasuse saavutamiseks ning terviseohutuse tagamiseks,“ lausus keskkonnaminister.

Uuringu teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus Keskkonnaministeeriumi tellimusel.