Enim kahjulikke aineid leiti krõpsudest, suitsulihast ja -kalast

Suitsuliha ja -pekk.

FOTO: Panthermedia / Cseh Ioan

Toidu lisaainete kasutamise kontrollimisel rikkumisi ei tuvastatud, kuid saasteainete proovide puhul esines piirnormiületus, selgus äsja valminud saaste- ja lisaainete aruandest.

Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul analüüsib amet lisa- ja saasteaineid toidus igal aastal.

„Toidus kasutatavate lisaainete kontrollimise eesmärgiks on toitu lisatavate lisaainete nõuetekohase kasutamise kontrollimine toidukäitleja poolt. Saasteainete seire eesmärgiks on kontrollida erinevate toidus sisalduvate saasteainete esinemist proovides,“ selgitas Kallip.

  • Toidu lisaained ehk E-ained on ained, mida lisatakse toidule kvaliteedi omaduste parandamiseks, näiteks säilivusaja pikendamiseks, värvi andmiseks või magustamiseks.
  • Saasteainete puhul on tegemist ainetega, mis satuvad toitu keskkonnast, põllumajandusliku tootmise tõttu või siis toidu tootmise käigus.

„Enim tekitavad muret akrüülamiidide võrdlusväärtuste ja polüaromaatsete süsivesinike (PAH) piirnormiületused, mis tekivad toidu valmistamise käigus. Akrüülamiidid tekivad toiduainete kuumutamisel kõrgetele temperatuuridel ning PAH-id võivad tekkida näiteks suitsutamise ja grillimise käigus,“ kirjeldas Kallip.

„PAH-ide ületusi leidus enim suitsukalas ja -lihas, mis näitab taaskord, et suitsutamisel on kasutatud valesid võtteid. Akrüülamiidide puhul oli ületusi näiteks krõpsude puhul, kus siis on valmistamisprotsessil toitu liialt kuumutatud,“ selgitas Kallip, kuidas piirnormiületused on otseselt seotud toidu valmistamisprotsessiga.

Eelmisel aastal võttis amet saasteainete määramiseks 485 proovi ning toitu lisatavate lisaainete koguseliseks määramiseks 73 proovi. Saasteainete puhul tuvastas amet 29 mittenõuetekohast proovi, kuid lisaainete puhul rikkumisi ei tuvastatud.

Mis on PAH-id?

  • PAHid moodustuvad orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel, kusjuures peamisteks PAHide allikateks keskkonnas on tööstuslikud protsessid, liiklus ja kodune kütuse põletamine. 
  • Lisaks võimalikule keskkonnast pärinevale saastusele võivad PAHid tekkida toidus nii selle tööstuslikul töötlemisel kui ka koduse toiduvalmistamise käigus.
  • Kuna mitmed PAHid on genotoksilised kantserogeenid, tuleb hoida kokkupuude PAHidega nii madalal kui on mõistlikkuse piires võimalik (ALARA printsiip).

Allikas: www.agri.ee

Populaarne

Tagasi üles
Back