Maal tuleb oma inimesi hoida, uus rahvas on boonuseks

Sigrid Koorep
, ajakirjanik
Copy
Maapiirkonnas ei jää huvitegevust väheks, nagu teinekord kardetakse. Vastupidi, tundub, et sellele, et midagi teha oleks, keskendutakse hoopis suurema hooga.
Maapiirkonnas ei jää huvitegevust väheks, nagu teinekord kardetakse. Vastupidi, tundub, et sellele, et midagi teha oleks, keskendutakse hoopis suurema hooga. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Laupäeval toimuva maal elamise päeva ürituste piirkondi vaadates tekib mõte, kas tõesti ka neisse on elanikke juurde tarvis, sest on jäänud mulje, et Lõuna-Eesti metsade vahele kolimisest on romantilisi edulugusid võtta vasakult ja paremalt, mereäärne piirkond peaks meelitama pikemagi jututa ning pealinna lähedal maal tundub elu suisa ideaalne.

„Oleme eelmisele aastale tuginedes lähtunud sellest, et teeme oma inimestele toreda päeva, aga väljast tulevad inimesed on boonuseks,” lausus Juta Asuja, Harjumaa Raasiku valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja. Tema kogemus näitas, et pigem on osalejate seas oma inimesi rohkem kui mujalt uudistama tulijaid. Samas ega tahetagi jätta muljet, et maal elamise päev ainult uute tulijate ligimeelitamiseks on mõeldud.

„Omasid tuleb hoida,” kinnitas Asuja ja rääkis, et neil on programmis põnevad tegevused, mis võiksid köita oma inimesi ja uusi paigaga tutvujaid. Raasiku päevakavas on bussiekskursioon, käiakse valla põnevates kohtades, samuti on Aruküla jalutuskäik. Vaadatakse kohti, kus on elanud tuntud inimesed, ja räägitakse lugusid nende elust.

Maale rahvast juurde

Aga maal elamise päevaga tahetakse ikka uut rahvast ka, sest ruumi ju on, täpsustas oma valla tegemistest kõneldes Häädemeeste valla kultuurinõunik Aire Kallas-Maddison. Neile Pärnu lahe kaldale on aastaringseid elanikke juurde vaja, sest suvega võrreldes on talvine aeg praegu veel palju vaiksem.

„Võib-olla on ka suvitajatele nüüd hea aeg teadvustada, et kui neil on suvila juba olemas, siis selle võiks ju aastaringseks koduks ümber sättida,” pakkus kultuurinõunik. 26. septembril on sealkandis muu hulgas avatud kohalikud koolimajad. Pered saavad vaadata, arutada ja ehk võttagi mõttesse selle, et lastega oleks mugav Häädemeestel elada.

Huvitegevuse eest hoolitsetakse

Maapiirkonnas ei jää huvitegevust väheks, nagu teinekord kardetakse. Vastupidi, tundub, et sellele, et midagi teha oleks, keskendutakse hoopis suurema hooga. „Mõeldakse, et maal ei ole midagi huvitavat teha, aga tegelikult on vastupidi ja huvitegevus loobki tugevat kogukonda,” ütles Kallas-Maddison.

Kui juba ollakse harjunud laulu- ja tantsuringides koos käima, siis nendesamade inimestega arutatakse ka muudel teemadel, tekivad suhted ja ühtehoidmistunne, mis on eriti tervitatav.

 „Mõeldakse, et maal ei ole midagi huvitavat teha, aga tegelikult on vastupidi ja huvitegevus loobki tugevat kogukonda."

Huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimaluste rohkust näitab ka Mulgi vald, mille kõigis neljas piirkonnas on laupäevaks prisked päevakavad kokku pandud: peetakse laata ja pidu, avatud on koole, kirikuid ja ettevõtteid.

„Julgen öelda, et suurem osa meie seltse, mittetulundusühinguid ja rahvamaju löövad kaasa, rääkimata haridusasutustest,” ütles Mulgi valla turismikoordinaator Kerstin Rei. Samuti on maal elamise päevaga kaasa tulnud hulk kohalikke ettevõtteid, mis said valitud selle järgi, kus on tööpakkumisi saada.

Kui tööpakkumistega saab tutvuda ka veebis, siis Rei sõnul kinnisvaraga tundub olukord keerulisem, sest tegelikult jääb vabu eluasemeid piirkonnas järjest vähemaks. „Talukoht ikka jagub ja kohati on kortereid müügis, aga neid, kes kinnisvaraportaali kaudu oma kaupa ei müü, neid on vähem teada,” ütles ta. Halliste piirkonnast on kogukonna entusiast Andres Rõigas tegelenud kodukohtade uurimisega ja tema räägib laupäeval, kuidas inimesed väljaspool ametlikke kanaleid leiavad endale edukalt elukohti.

Rei sõnul on Mulgi vallal palju, millega uusi elanikke meelitada. On näiteks koos tegutsev Mulgi Väiketootjate Liit ja vaba aja veetmise võimalused. „Meil on ju minispaad, kus inimesed käivad lausa Lätist ja Viljandist. Siis on oma lennuväli, kuhu saab väikelennukiga maanduda – saab ka sedasi tööl ja kodus käia,” lausus ta.

Linna lähedal maal

Pealinna ja maakoha vahel pendeldab samuti suur osa Raasiku valla rahvast, aga Juta Asuja sõnul vallast magalarajooni kujunenud pole. „Olemas on koolid, lasteaiad, huviringid, arstiabi, poed ja kõik muu. Nii et lastega perele on hea paik, kus olla,” ütles ta.

Tegelikult neile ongi lisandunud palju uusi elanikke ja maal elamise päeval saavad nemadki uue kodukohaga rohkem tuttavaks. Kindlasti lisab Raasiku vallale väärtust, et pealinnast asuvad nad 25–30 kilomeetri kaugusel ja rongiga saab Arukülast Ülemistele 17 minutiga. Nii tasub maal elamise huvilisel võtta nädalavahetusel see käik ette, et minna laupäeval Raasiku vallavanemaga hommikukohvi vestlusringi või põigata läbi Raasiku raamatukogu lastehommikult.

Valdade maal elamise päeva programmid on tihedad ja sisukad. Osa huvilisi on juba tükk aega varem endast märku andnud ning pärinud peatuspunktide kohta või planeerinud oma reisi virtuaalse kaardi järgi, kus on tol päeval avatud paigad ja tegevused välja toodud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles