Maale elama: „Ma ei jõua ennast ära tänada, et selle otsuse tegin.”

Raplamaal Kuimetsa külas gastronoomiatalu pidav Ants Uustalu innustab maal elamise sooviga inimesi kiirustama oma unistuse elluviimisega, sest iga venitatud aastaga kaotavad nad palju kvaliteetaega.

FOTO: Riina Martinson

Raplas toimunud maal elamise päeva avaüritusel otsisid nii ministrid kui maal tegutsevad omavalitsusjuhid ja ettevõtjad vastust küsimusele, kuidas rohkem inimesi maale elama meelitada.

Kuimetsa külas tegutseva Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu on elanud maal viimased seitse aastat. „Ma ei jõua ennast ära tänada, et selle otsuse tegin,” kinnitas ta.

Viimasel ajal on maalekolimine üsna moekaks muutunud ning muusikud ja näitlejad jagavad sotsiaalmeedias pilte oma äsjasoetatud maakodust, kuid inimene peaks siiski mitte pelgalt moevoolul end kaasa tõmmata laskma, vaid ise väga tahtma maal elada ja mis oluline – oskama majapidamistöid teha.

„Sa ei saa endale pidavalt remondimeest kutsuda, pead oskama ise teha,” rõhutas Uustalu. „Kui mina maale kolisin, siis oskasin haamrit käes hoida küll, aga koerakuudi ehitamine oli siiski huvitav väljakutse, aga tänaseks olen saanud isegi maja valmis.”

 „Kui mina maale kolisin, siis oskasin haamrit käes hoida küll, aga koerakuudi ehitamine oli siiski huvitav väljakutse, aga tänaseks olen saanud isegi maja valmis.”

Uustalu innustab maal elamise sooviga inimesi kiirustama oma unistuse elluviimisega, sest iga venitatud aastaga kaotavad nad palju kvaliteetaega.

Rapla vallavanem Meelis Mägi tõdes, et maal edukalt hakkama saamiseks peab tihedat koostööd tegema kohalik omavalitsus, kogukond ja ettevõtjad. „Kui need kolm koos tegutsevad ja hästi läbi saavad, on elu maal võimalik,” kinnitas ta.

Rapla vald osales ka mullu maale elama päeval ja vallavanema sõnutsi teab ta vähemalt ühte juhust, kus sel päeval uudistama tulnud perele hakkas paik meeldima ja nad kolisidki sinna elama.

Maaelu minister Arvo Aller pakkus vastuseid küsimusele, mida oleks vaja, et pered maale elama tuleks. Kõige suuremat rolli mängib tasuva töökoha olemasolu, rahulik elukeskkond, hooldatud teed ja tihe bussiliiklus ning sõbralik kogukond. Takistuseks on tihtipeale kehvad transpordivõimalused töökohta.

Erinevatest kõnedest kordus teema, et maale kolimisel on üheks peamiseks takistuseks, et pangast ei saa laenu maale kinnisvara soetamiseks. Mulluse maale elama päeva eel pakkus palju kõneainet, et kohe-kohe on võimalik maalekolijatel saada Maaelu Arendamise Sihtasutuse vahendusel toetust kinnisvara remondiks või ehitamiseks.

„Praegusel hetkel selleks raha ei ole, küll aga on välja töötatud meede, mismoodi seda saaks kasutada,” tõdes nüüd minister Aller ja selgitas, et Maaeluministeerium on alustanud ettevalmistust Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu meetme „Kodu maale“ käivitamiseks.

Veel käis Aller välja mõtte, et maapiirkondade mainele mõjuks hästi, kui valitsus hakkaks oma istungeid ka maal pidama. „Ma loodan, et ministrid on sellega nõus,” sõnas ta.

Rahvastikuminister Riina Solman tõdes, et maale kolivad peamiselt lastega pered või juba pensioniikka jõudnud. Enam ei tulda maale elama mõttega põllumajanduses töötada, vaid tulevad need, kes saavad oma töö kaasa võtta, näiteks oma ettevõtte luua või kaugtööd teha. Nii ei huvitagi paljusid enam koha peal ootav töökoht, vaid hea internetiühendus ja et senine tööandja võimaldaks kaugtööd teha.

Vaata avaüritust SIIT

Populaarne

Tagasi üles
Back