:format(webp)/nginx/o/2020/09/23/13364794t1he587.jpg)
Ülemöödunud nädalavahetusel peeti Lõuna-Eestis Prangli külas teist korda Kanepi Karjatamise Karika võistlusi. Ainsana Baltikumis toimuvad võistlused võimaldavad hinnata koerte karjatamisoskusi erapooletult ja kasutada hiljem aretuses parimaid tõukoeri.
Võistlused said alguse Suurbritannias, kui kohalikud talunikud soovisid oma karjakoerte tööoskusi võrdlema hakata. Need said väga populaarseks ja sellest on saanud spordiala, millega tegeldakse üle maailma.
Kullaaugu talus toimunud võistluste kohtunik, soomlane Kaisa Hilska hindas Eesti karjakoerte taseme sarnaseks 17 aasta taguse Soomega, kui seal karjatamisega alustati. Ta arvas, et karjatamise tulevik Eestis paistab helge, kuna võistlusele eelnevatel treeningutel nägi ta mitut väga head noort koera.
„Võistlustel vaadatakse eelkõige tempot ja liine. Kui lambad liiguvad liiga kiires tempos, on nende liikumise suunda palju raskem juhtida ja nad võivad kergesti laiali joosta. Õige tempo korral lambad kõnnivad või sörgivad aeglaselt, joosta nad ei tohiks. See tähendab omakorda, et koer tohib kiiresti liikuda ainult väljajooksu tehes ja hiljem juhul, kui on oht, et lambad põgenevad. Muul ajal peaks koera liikumine olema kõndimine või aeglane sörk,” selgitas võistluste korraldaja Elin Sild.
Kuigi võistlustel võivad osaleda kõikidest tõugudest koerad, samuti tõupaberiteta koerad, olid seekord kõik võistlejad borderkollid. Võistlustel osales kümme koera, parimaks osutus Jessy koos koerajuht Imbi Soaga.