Üle 350 metsaomaniku teenib musta pässikut kasvatades lisatulu

Hardi Põder näitab, kuidas Belgia laboris spetsiaalsete tüüblitele kasvama pandud Eestist pärit chaga niidistik viiakse Eestis kasvavale puule. Foto: Erakogu

Möödunud aastal alustas Chaga OÜ Soome eeskujul Eestisse chaga istanduste rajamisega. Äsja sai alguse koostöö Eesti Erametsaliiduga, kes samuti tervitab võimaluste laienemist metsaomanikel metsast tulu saada.

Chaga OÜ teeb projektijuhi ja meditsiiniliste seente eksperdi Hardi Põdra juhtimisel koostööd maailma ühe hinnatuima seenelaboriga Belgias. Sealses laboris pannakse spetsiaalsete tüüblitele kasvama Eestist pärit chaga niidistik, mis Eestisse jõudes paigaldatakse kasepuusse puuritud 4 cm sügavusse istutusauku.

Kasepuudelt saab chaga saaki 3 korda iga 5-7 aasta tagant, pärast mida saab puu endiselt realiseerida paberi- või küttepuuks. Tänaseks on Chaga kasvanduse oma metsa rajanud juba 352 metsaomanikku.

Kuna metsaomanike huvi ettevõtmise vastu on tõusuteel, alustas Chaga OÜ hiljuti koostööd ka Eesti Erametsaliiduga.

Liidu juhatuse nõuniku Arpo Kullerkupu sõnul on nende kui metsaomanike esindusorganisatsiooni jaoks oluline, et metsaomanikel oleks erinevaid valikuid ja võimalusi oma metsast tulu teenimiseks.

Musta pässiku ehk chaga kasvatamine on uus ja alternatiivne võimalus metsa kasutamiseks.

Foto: Erakogu

“Traditsiooniliselt on metsa majandamise eesmärgiks olnud tarbepuidu saamine, kuid metsaomanikud tegelevad oma metsas ka kõige muuga, nt ravimtaimede, seente ja marjade korjamisega, puhkekohtade loomisega, loodusturismi edendamisega jne. Musta pässiku ehk chaga kasvatamine on uus ja alternatiivne võimalus metsa kasutamiseks,“ tõdes Kullerkupp.

Tema kinnitusel on metsamajandamise üheks väljakutseks leida tulu teenimise võimalusi just madalama boniteedi ehk viljakusega metsades. “Eelkõige sellistes metsades on chaga kasvatuse rajamine üks lisavõimalus tulu teenimiseks,“ rääkis Eesti Erametsaliidu juhatuse nõunik.

Peeter Änilane on üks metsaomanikke, kes oma kasemetsadesse juba 3000 tüüblit paigaldanud. “Usun, et chaga istandus annab julgelt poole metsa väärtusest juurde,“ selgitab Änilane otsust oma metsa chaga kasvama panna.

Usun, et chaga istandus annab julgelt poole metsa väärtusest juurde.

Metsaomanik märkas lehes kuulutust, mis kutsus huvilisi chaga kasvatamise praktilisele õppepäevale. “Kohe pärast esmakohtumist tekkis tõsine huvi ja tellisin esimesed 1000 tüüblit,“ meenutab Peeter Änilane, kes otsustas tänu chaga kasvatuse rajamisele ka ühe suurema metsatüki müümata jätta.

“Kuigi Eestil veel pikka kogemust pole, usun soomlaste tagasisidet, kes chaga kasvatamisega on juba rohkem kui paarkümmend aastat tegelenud. Chaga istanduste rajamine on tulevik,“ ütles Änilane.

Chaga OÜ projektijuht Hardi Põdra kinnitusel soosib uusi metsamajanduse viise üldine teadlikkuse kasv maailmas toimuvast. “Eestimaa loodus on meie visiitkaart laias maailmas, kuid keskkonnaga seotud probleemid tõstavad üha häälekamalt pead. Peame mõtlema sellele, kuidas säilitada tasakaalu meie metsades,” selgitas Põder.

“Usume, et meditsiiniseente kasvatamine muutub tulevikus tavapärase metsamajandamise osaks. Chaga kasvatamine loob võimaluse teenida uutmoodi tulu ja vähendada ka maamaksuga seonduvaid kulusid. Lisaks aitab seenekasvatus väärindada Eesti metsa ilma seda maha võtmata.“