Maaelukomisjon: võõrtööjõu küsimus tuleb võtta luubi alla

Maasikate korjamine spetsiaalselt lavatsilt, kus raske töö tõttu on võõrtööjõud eriti nõutud.

FOTO: Arvo Meeks

Riigikogu maaelukomisjoni tänasel istungil jätkati „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõu arutelu, et oleks tagatud selle tasakaalustatud koostamine. Komisjoni liikmete hinnangul tuleks arengukavas tähelepanu pöörata välistööjõu kasutamise kitsaskohtadele.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm rõhutas, et põllumajandus, kalandus ja toidutootmine on valdkonnad, mis hõlmavad suure osa Eesti territooriumist ja kujundavad olulisel määral selle ilmet.

Arengukava keskendub valdkondlikule tootmisele, toimivale maaelule ja nende omavahelistele seostele. Põllumajandus, kalandus ja toidutootmine on valdkonnad, mis hõlmavad suure osa Eesti territooriumist ja kujundavad olulisel määral selle ilmet ja sõnastab aastani 2030 soovitud tulevikuolukorra.

Arengukavas tuleks tähelepanu pöörata ka välistööjõu kasutamisele põllumajandussektoris.

“Sellel on otsene mõju maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna hoidmisele,“ ütles Tamm.

“Peame erilist tähelepanu pöörama põllumajandustootmist käesoleval ajal mõjutavatele teguritele. Arengukavas tuleks tähelepanu pöörata ka välistööjõu kasutamisele põllumajandussektoris,“ ütles Tamm. Ta lisas, et see aspekt oleks vaja lisada arengukavas juba tööjõuga seotud kitsaskohtade väljatoomisele, mis on seotud palkade, hooajalisuse ja tööjõu voolavusega.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse pidas samuti vajalikuks välistööjõu kasutamisega seotud aspektide sissetoomist arengukavasse. “Valitsuse poliitika välistööjõu suhtes on selgelt muutunud ja on asutud selle piiramise teele. Need olulised mõjud on tänases arengudokumendis kajastamata,“ ütles Kruuse.

Erinevad kriisid mõjutavad piimahinda ning piimahind ei pruugi tõusta, mistõttu on vaja mõelda suurema lisaväärtuse saamisele piimanduses.

Urmas Kruuse märkis, et kõige suuremat lisandväärtuse kasvu oodatakse piimasektorist. “Erinevad kriisid mõjutavad piimahinda ning piimahind ei pruugi tõusta, mistõttu on vaja mõelda suurema lisaväärtuse saamisele piimanduses. Ligi 30 protsenti ekspordist moodustab toorpiim. Tähtis on aga eksportida kõrgema lisaväärtusega tooteid. See suund käib ka kõigi teiste põllumajandussaaduste ekspordi kohta,“ ütles Kruuse.

Arengukava peab looma suuna, et kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele.

Paralleelselt Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030 (PõKa 2030) panustavad üldiste eesmärkide täitmisesse erasektori koostatud arengukavades ettenähtud tegevused.

Populaarne

Tagasi üles
Back