Noortalunik: talunike üks suurimad valupunkte on nende vaimne tervis ja läbipõlemine

MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Kaja Piirfeldt. Foto: Sergei Zjuganov

Neljandat põlve talunik ja lehmafarmi pidaja Kaja Piirfeldt rõhutab, et praegu põllumajandusloendusel kogutavad andmed ja statistika on kasulikud ka talunikele endile ja tänu neile saab välja töötada põllumajandust toetavaid meetmeid. 

Olulise valupunktina toob ta välja mure, kuidas tuua noori põllumajandusse, samuti talunike vaimse tervise ja läbipõlemise. 

Lisaks talunikuametile on ta ka  Eesti Noortalunike MTÜ juhatuse esimees ning tegeleb ka õpetamise ja nõustamisega ja peab seda enda missiooniks.

“Väiketootjad töötavad tihti väga suure koormusega ja neil pole võimalik oma vajadustest nii palju ametnikele rääkimas käia. Mitmekesise ettevõtlusmaastiku ja maaelu säilimiseks ning et noored tahaksid maale tööle ja elama tulla, tuleb väiketootjate eest seista. Alguses läksin ministeeriumisse, külg ees ja mõtlesin, mis minul, lihtsal lüpsjal, siin rääkida on. Kui ühel hetkel märkasin, et kõik need tähtsad onud kuulavad ja teevad märkmeid, ning ettepanekud viidi ka ellu, oli see väga äge kogemus," meenutas ta Statistikaameti uudiskirjas avaldatud intervjuus.

"Kui sa suudad öelda, mida sa täpselt tahad, tuua välja konkreetseid andmeid ja fakte ning argumenteerida, miks see vajalik on, siis seda arvestatakse ja enamasti tuleb positiivne vastus,” tõi ta näiteks.

Praegu kestvat põllumajandsloendust peab ta seega väga oluliseks. “Paljud otsused, sh toetuste maksmiseks tehakse statistika põhjal. Euroopa Liidul on välja töötatud ühtne põllumajanduspoliitika ja toetusskeem, mille eesmärk on hoida hoida toidutootmist piirkonniti elus ja toidu hind tarbijale mõistlik. Samuti panustatakse selle kaudu põllumeeste abiga keskkonnahoidu ja hooldamisse. Raha tuleb suunata sinna, kus sellest enim kasu on. Just selleks on need andmed vajalikud,” selgitas ka.

Põllumajandusloendus toob väga palju kasu ja selgust ka põllumehele endale. “Hetkel on mure, et noori ei tule piisavalt põllumajandussektorisse. Mida rohkem meil on andmeid, seda paremini on võimalik välja töötada meetmeid, et noori sektorisse tuua,” põhjendas ta.

Mõni aasta tagasi eraldas näiteks Soome valitsus miljon eurot põllumeeste depressiooni raviks.

Piirfeldti sõnul on üks oluline murekoht praegu ka põllumeeste vaimne tervis ja läbipõlemine. “See töö on ääretult pingeline, joont töö- ja puhkeaja vahele tõmmata on keeruline. Mõni aasta tagasi eraldas näiteks Soome valitsus miljon eurot põllumeeste depressiooni raviks. Prantsusmaal on põllumeeste hulgas neli korda rohkem enesetappe võrreldes muu ametialade esindajatega. Kõikide nõuete täitmine, suur töökoormus, sõltuvus ilmast ja poliitikast – kõik see muudab valdkonnas tegutsemise ebastabiilseks ja tekitab pingeid,” sõnas ta.

Ta peab väga oluliseks, et talunikud osaleksid eriala organisatsioonide, liitude ja  seltside töös. “Eesti põllumees võiks käia rohkem ringi, suhelda ja vahetada kogemusi, mitte jääda oma asjasse kinni. Tarvis on nutikust, rohkem teaduse kasutamist ja andmeid otsustamiseks. Mida rohkem tarku lahendusi, seda lihtsam ja ka põnevam,” kinnitas ta.

• Tänasest kuni 15. novembrini jätkatakse septembris alguse saanud ja seni veebis toimunud põllumajandusloendust telefoniküsitluste abil.
• Loendusel osalemine on loendusnimekirjas olevatele majapidamistele kohustuslik. Andmeid kogutakse majapidamise juhtimise, maakasutuse ja loomade arvu kohta. 
• Osa andmeid (sh tööjõu, muude tulutoovate tegevuste, loomakasvatushoonete ja sõnnikumajanduse andmed) küsitakse ainult vastavasse valikusse langenud majapidamistelt.

Intervjuud Kaja Piirfeldtiga saab lugeda Statistikaameti lehelt.