Liiklusõnnetuste vähendamiseks paigaldatakse teedele uluki valgustõkke reflektorid (1)
17. september 2020, 08:25
Mullu hukkus Eesti teedel avariides 246 põtra, 10 hirve ja 4884 metskitse. Eesmärgiga vähendada loomade hukkumist liiklusõnnetustes, on Eesti Jahimeeste Selts käivitanud uluki valgustõkke reflektorite paigaldamise projekti.
Eesti Jahimeeste Selts kutsub sõidukijuhte üles teedel olema tähelepanelikud ja arvestama liiklemisel metsloomadega, sest just hetkel kestab aktiivne põdra ja hirve jooksuaeg.
"Põtradel ja punahirvedel on jooksuaeg sügiseti, mistõttu nende sõiduteele sattumine on tavapärasest tihedam. Kui tavaliselt on loomad aktiivsemad videvikul ja öötundidel, siis jooksuajal võivad nad seda olla ka valgel ajal. Metsloomade ülekäigu kohtadele on tihti paigutatud ka hoiatavad liiklusmärgid, mille mõjupiirkonnas tasub kindlasti vähendada kiirust,“ selgitas EJSi president Margus Puust.
2019. aastal hukkus avariides Eesti teedel 246 põtra, 10 hirve ja 4884 metskitse.
Eesmärgiga vähendada loomade hukkumist liiklusõnnetustes on Eesti Jahimeeste Selts käivitanud uluki valgustõkke reflektorite paigaldamise projekti.
Reflektorid paigaldatakse Lääne-, Pärnu-, Viljandi-, Tartu-, Põlva- ja Lääne-Virumaale. Esimesed ulukipeletusreflektorid paigaldatigi täna Rakvere-Luige teele, Kakumäe küla algusesse, Pajusti Jahiseltsi maadele
Projektijuht Urmas Salmu selgitas, et reflektorist tulenev valgusvihk on inimese silmale nähtamatu või, kui üldse, siis nähtav pilkases pimeduses napilt 10% ulatuses.
"Inimese silma ehitus lihtsalt ei võimalda sellises valgusspektris sinist värvi eraldada, muid toone võib aga umbes 10% ulatuses olla, mis omakorda sõltub autotulede ehitusest, kust kiir reflektorile langeb," selgitas ta.
Salmu pani ka juba ennetavalt inimestele südamele, et reflektoriga pole kodus midagi teha. "Seega las nad jäävad omale kohale," sõnas ta.
Saksa uuring: reflektoritega varustatud lõikudel vähenesid õnnetused ulukitega keskmiselt 63%
- Saksamaal viidi aastatel 2011 - 2015 läbi uuring „Wildunfälle verhindern – was hilft wirklich?“, mille eesmärgiks oli koguda teavet ja analüüsida, mis hoiaks ulukeid maanteedest eemal.
- Nelja jahiaasta jooksul uuriti Schleswig-Holsteini liidumaa 28 valitud teelõigul sinise „poolringreflektori“ (16 teelõiku) ja „lõhnatõkke“ (12 teelõiku) mõju ulukitega juhtuvate õnnetuste vältimisele. Testlõigud valiti õnnetusjuhtumite arvu, ulukiliikide, maastiku ja maanteede liikide järgi.
- Poolringreflektoritega varustatud lõikudel vähenesid õnnetused ulukitega eelmiste aastatega võrreldes keskmiselt 63%. Ka lõhnatõkkega lõikudel vähenesid õnnetused ulukitega keskmiselt 63%.
- Kabehirve puhul mõjus lõhnatõke paremini kui reflektor. Metskitse puhul erinevusi ei täheldatud.
Allikas: Urmas Salmu
„Metsloomade käitumine jooksuajal sõiduteedel võib olla ettearvamatu ja nende reaktsioonid ei pruugi meile olla arusaadavad. Seetõttu tasub eriti metsamassiive läbivatel teedel liigeldes olla eriti tähelepanelik,“ kommenteeris EJSi tegevjuht Tõnis Korts.
Igal metsloomaga kohtumisel tuleb käituda lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Eesti Jahimeeste Selts on koostanud viis soovitust kuidas käituda ulukitega sõiduteedel kohtudes, et tagada ohutust.
- Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu ajal, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus.
- Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks sõiduki kiirust turvaliselt vähendada või peatuda. Kui ulukid ületavad teed, siis sõidukijuhil tuleks peatudes lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
- Metslooma nähes ei tohi lasta signaali, see võib looma ehmatada ja põhjustada ohtliku olukorra. Ulukit märgates tasub võtta hoog maha või sujuvalt pidurdada. Looma teelt või tee äärest ära ajamiseks võib hämaral ajal vilgutada tulesid.
- Uuesti tasub liikuma hakata alles siis, kui metsloom on pärast tee ületamist taas metsa sisenenud. Metsloom võib käituda ettearvamatult ja uuesti tuldud teed tagasi liikuda. Samuti tuleb alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
- Kui kokkupõrge metsloomaga on toimunud, tuleb juhtunu kohta anda infot lühinumbril 1313 võ numbril 633 1313, Keskkonnainfo telefoninumbrid töötavad üle riigi ja ööpäev läbi. Helistades tuleb kõne eest tasuda vastavalt teenuse operaatori hinnakirjale. Lühinumbrile helistades tuleb tasuda ka kõne ooteaja eest, pikale numbrile helistamisel ooteaja eest tasuma ei pea.
- Sündmusest võib teada anda ka e-posti aadressil 1313@112.ee, tehes kohapeal kindlaks enda asukoha tänu geopositsioneeringule. Selline võimalus on kõigil, kelle nutiseadmed sisaldavad kaardirakendusi.