Uuring: 86% Eesti elanikest hindavad metsa- ja puidusektorit Eesti majandusele oluliseks valdkonnaks

Puude istutamine.

FOTO: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Uuringufirma Norstat värskest uuringust selgub, et 86% Eesti elanikest peab metsa- ja puidusektorit Eesti majandusele oluliseks. Sektori panust riigi majandusruumi hindab kõrgeimalt vanuserühm 18-29, mille liikmetest omab nimetatud seisukohta 88%.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja sõnab, et sektori tegevusest laekub riigieelarvesse igal aastal otsese ja kaudse maksutuluna ligi 700 miljonit eurot. Eesti on avatud majandusega riik mille heaolu sõltub tugevalt ekspordist ja tööhõivest.

“Väliskaubanduse kasv ja kõrge tööhõive määr on jätkusuutliku majanduskasvu eeldus. Metsa- ja puidusektor on Eesti väliskaubanduse vedur. Mullu eksportis Eesti puidupõhiseid tooteid 2,4 miljardi euro väärtuses. Ühtlasi pakub sektor otseselt või kaudselt tööd 60 000 Eesti inimesele ja seda peamiselt maapiirkondades,“ ütleb Välja.

Aktiivne tegevus tööstustes jätkus ka kriisi haripunktis kevadel. Metsamajanduses hõivatute osakaal eriolukorra vältel koguni kasvas.

Sektori panus Eesti majandusse on hästi avaldunud koroonapandeemia vältel. Välja sõnab, et metsa- ja puidusektor on pakkunud Eesti majandusele ning inimestele kindlust, mille olemasolu on keerulistel perioodidel eriti oluline.

“Aktiivne tegevus tööstustes jätkus ka kriisi haripunktis kevadel. Metsamajanduses hõivatute osakaal eriolukorra vältel koguni kasvas. Ühtlasi näitab hiljutine Statistikaameti uuring, et võrreldes tänavust juunit eelmise aasta sama kuuga, kasvas puidu ja puittoodete väljavedu 10 miljoni euro väärtuses,“ ütleb Välja.

Üks põhjus, mis suurendab globaalset nõudlust puidu järele, on inimeste teadlikkuse kasv üleilmsetest kliimaprobleemidest ja võimalustest panustada nende leevendamiseks. “Kasvades seovad puud endasse õhust süsinikku, mis talletatakse peamiselt tüves ja okstes. Kasutades toodete valmistamisel fossiilsete materjalide asemel puitu, salvestatakse puidus sisalduv süsinik pikaks ajaks sellest valmivasse esemesse,“ selgitab Välja.

Ta lisab, et teadlased üle maailma otsivad aktiivselt uusi võimalusi, kuidas puitu loodusliku ja taastuva toorainena erinevates valdkondades kasutada. „Teadus areneb ja puidu rakendusala laieneb hämmastava kiirusega. Puidust saab juba täna toota sisuliselt kõike - alustades rõivastest lõpetades kosmosesüstiku detailidega,“ kirjeldab Välja.

Teadus areneb ja puidu rakendusala laieneb hämmastava kiirusega. Puidust saab juba täna toota sisuliselt kõike.

Eesti elanike hinnangut selle kohta, kas puidu kasutamine toodete valmistamiseks aitab leevendada kliimaprobleeme, küsiti ka Norstati uuringus. Enam kui pooled (53%) Eesti inimestest nõustuvad, et puidu kasutamisel alternatiivina naftapõhistele materjalidele on positiivne mõju kliimale.

“Näeme igapäevaseid tarbimisotsuseid tehes üha sagedamini, kuidas tooted, mille valmistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud toorainena naftat, asenduvad keskkonnasõbralikumate võimalustega. Puit pakub kergesti töödeldava materjalina paindlikkust, mille võlusid kasutatake näiteks kosmeetika-, ravimi-, ja rõivatööstuses,“ märgib Välja.

Ta lisab, et nihe nafta- ja plastipõhisest tarbimisühiskonnast keskkonnasäästlikumate lahenduste suunas on pikas perspektiivis vältimatu. “Suured muutused saavad alguse üksikindiviidist, mis tähendab teadmiste rakendmist käitumises. Trend näitab, et puit kogub keskkonnasõbraliku materjalina populaarsust kõikjal maailmas, mis vähendab alternatiivina fossiilsetele materjalidele survet keskkonnale,“ ütleb Välja.

Populaarne

Tagasi üles
Back