Uuring: enamik eestimaalastest toetab karusloomakasvatuse jätkumist Eestis

Küsitluse järgi võiks karusloomakasvatus jääda ka Eestis lubatuks, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu Foto: JONATHAN NACKSTRAND/AFP

Karusloomakasvatus on traditsiooniline loomakasvatusharu, millega jätkuvalt tegeletakse meie naaberriikides Soomes ja Lätis ning paljudes teistes riikides. Enamiku eestimaalaste hinnangul peaks karusloomakasvatus jääma ka Eestis lubatuks, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tellitud AS EMOR värskest küsitlusest.

„Küsitlus näitas, et enamik inimesi suhtub karusloomakasvatuse jätkamisse ka Eestis mõistvalt, juhul kui see vastab loomade heaolu nõuetele,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Põllumajanduskoja hinnangul on keskkonna- ja loomade heaolu tingimustele vastamine Eesti karusloomakasvatuse eeltingimuseks. Euroopa Liidus on loomade heaolule, jätkusuutlikkusele ja eetikale esitatavad nõuded maailma kõige kõrgemad, mistõttu karusloomakasvatuse tõrjumine Eestist kahjuks ei paranda loomade olukorda, vaid muudab selle hoopis halvemaks. Karusloomakasvatus kolib kolmandatesse riikidesse, kus kehtivad märksa madalamad loomade heaolu nõuded,“ rõhutas Sõrmus

Küsitlus näitas, et enamik inimesi suhtub karusloomakasvatuse jätkamisse ka Eestis mõistvalt, juhul kui see vastab loomade heaolu nõuetele.

Sõrmuse sõnul peaksid karusloomakasvatuse tuleviku üle otsustama tarbijad, kes oma ostukäitumisega annavad hinnangu sektori tulevikuväljavaadetele. Viimastel aastatel on turunõudlus karusloomatoodete osas vähenenud, mis on tähendanud ka Eestis tootmise loomulikku koomale tõmbumist.

„Samas peaks karusloomakasvatuse tulevikku kaaludes silmas pidama ka ringmajanduse eesmärke. Ühelt poolt soovime vähendada sõltuvust taastumatutest loodusressurssidest, nt naftatoodetest, teisalt võiks karusloomakasvatusel olla arvestatav roll näiteks liha- ja kalatööstuste jääkide kasutamisel,“ lisas ta.

• AS Emori septembrialguse küsitluse tulemustest selgub, et 58,4% vastanutest toetab kindlasti või pigem toetab karusloomakasvatuse lubamist Eestis, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu.
• 17,9% vastanutest pigem ei toeta seda ja 14,5% on karusloomakasvatuse lubamisele kindlasti vastu.
• 9,3% vastajatest ei osanud küsimusele vastata.
• Sotsioloogiliste gruppide lõikes on karusloomakasvatuse suhtes soosivamad mehed ja vanemad inimesed ning kriitilisemalt suhtuvad naised ja nooremad vastajad.
• Kõrgharidusega vastajate hulgas on karusloomakasvatusega jätkamise pooldajaid ligi 60% ning vastaseid 34%.

2017. aasta kevadel Turu-uuringute ASi tehtud küsitluse kohaselt ütles 69% vastanutest, et karusloomakasvatus peaks jääma lubatuks Eestis ka tulevikus, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu.

Emor ASi 10.–14. septembrini 2020 tehtud CAWI-buss veebiküsitluses osales 761 vastajat vanuses 15–74 eluaastat.