Pliimoona keelustamine tähendab enamikule Eesti jahimeestest relvavahetust

Veelinnujaht pliihaavlitega on Eestis keelatud juba 2013. aastast, kuid nüüd laieneb märgaladel piirang ka teistele linnuliikidele, väikeulukitele ning ka mõnele suurulukile. Foto: OVE MAIDLA/PM/EMF

Euroopa Liidu (EL) kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramisega tegelev REACH komitee hääletas neljapäeval pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt, mis tähendab, et kahe aasta pärast ei tohi enam pliihaavleid märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses kasutada. 

„Veelinnujaht pliihaavlitega on Eestis keelatud juba 2013. aastast, kuid tänane piirang laieneb ka teistele linnuliikidele, väikeulukitele ning ka mõnele suurulukile. See on märgalade rikkale Eestile oluline läbimurre, sest me ju järjepidevalt töötame selle nimel, et pliihaavlitega jahipidamine jääks minevikku ning võtaksime kasutusele ohutumad alternatiivid,“ sõnas keskkonnaminister Rene Kokk.

Olgugi et Eesti toetab märgalade lindude kaitsmist pliimürgistuse eest nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus, soovis Eesti ettenähtust veidi pikemat üleminekuaega ja seetõttu jäi Eesti ka hääletusel erapooletuks. Eesti ja teised liikmesriigid, kellel on märgalasid üle 20 protsenti territooriumist, võivad soovi korral valida üleminekuajaks kolm aastat, kuid sel juhul rakendub pliihaavlite kasutamise keeld kogu riigi territooriumil. 

Olgugi et Eesti toetab märgalade lindude kaitsmist pliimürgistuse eest nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus, soovis Eesti ettenähtust veidi pikemat üleminekuaega ja seetõttu jäi Eesti ka hääletusel erapooletuks.

Eesti pidas vajalikuks viieaastast üleminekut, et jahimeestel oleks rohkem aega soetada omale terashaavlite kasutamiseks sobilikke jahipüsse.

Eestis on umbes 15 000 jahimeest, kellest 10 000 on aktiivsed. Kui Eestis keelatakse pliihaavlite kasutamine, siis enamik aktiivsetest jahimeestest peab muretsema uue siledaraudse püssi, mis sobiks terashaavlitele või peab hakkama kasutama muid alternatiivhaavleid, mis sobiks jahimeeste odavatele ja vanadele sileraudsetele püssidele.

Kuna pliimoonale alternatiivmoona väljatöötamine alles käib, on praegu tolle moona hind väga kõrge. Praegu otsitaksegi odavamaid sulameid, näiteks volframsulamid. Viie aasta pikkune üleminekuaeg oleks piisav, et langeks moona hind ning seda saab tulistada ka vanast õhukeste raudadega relvast, märkis keskkonnaministeerium. 

On leitud, et EL-is sureb pliimürgistuse tagajärjel igal aastal umbes miljon märgalade lindu, hoolimata paljudes liikmesriikides juba kehtestatud piirangutest. 

Euroopa Kemikaaliameti hinnangul vähendab täna hääletatud piirang arvukate märgaladest sõltuvate linnuliikide ulatuslikku pliiga kokkupuudet. Seda ennekõike pliist haavliterade allaneelamise kaudu. On leitud, et EL-is sureb pliimürgistuse tagajärjel igal aastal umbes miljon märgalade lindu, hoolimata paljudes liikmesriikides juba kehtestatud piirangutest. 

Keskkonnaminister lisas, et pliiga kokkupuutumist on seostatud paljude negatiivsete tervisemõjudega ja pliihaavlite kasutamise piiranguga kaitseme ka inimeste tervist. „Neid uuringuid on tehtud erinevates riikides ning leitud, et see on otsene terviseoht ning sellist asja nagu ohutu plii tarbimise taset ei ole. Plii satub meie organismi aga juba meie igapäevaselt toidulaualt, näiteks on suure tõenäosusega pliiosakesi pliihaavlitega lastud ulukipraes“.

Terviseriskidest võib välja tuua näiteks vähenenud viljakuse, mõju imikute ja laste arengule, pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel tekkivad organite kahjustused ja vähi. Eriti kahjustab plii laste neuroloogilist arengut. 

Kuna plii põhjustab suurt ohtu inimestele ja keskkonnale, siis REACH komitees alustati hiljuti ettevalmistustöödega, et keelata pliihaavlite kasutamine ka märgaladest välja jäävatel aladel, pliid sisaldavad kuulid ja kalastustarbed. Need piirangud jõuavad REACH komitees hääletusele 2022. aastal.

Veelinnujaht pliihaavlitega on EL-is juba aastaid keelatud, kuid praegu arutlusel olev piirang puudutab veelindude hulka mitte kuuluvaid linnuliike, väikeulukeid, näiteks jänest, rebast, šaakalit, minki, kobrast ja nii edasi, ja mõnda suurulukit, näiteks hunti, metskitse ja ilvest, keda tohib lasta nii haavlite kui kuulidega. Eelnõus kasutatud märgala defineerimisel on kasutatud Ramsari konventsiooni, mille järgi on märgalad looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.