/nginx/o/2020/09/02/13316875t1hf855.jpg)
Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile veeseaduse muutmise eelnõu, mille üks eesmärke on bürokraatiat vähendada. Seadusest jäetakse välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutab umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat.
Kaob ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida seni nõuti veekaitsevööndis näiteks lihaveiseid, lambaid ja kitsi karjatavatelt loomakasvatajatelt.
Keskkonnaametile esitati aasta umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta.
Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on põllumajandustootjatel juba niigi kohustuslik kanda kõik sõnnikulaotamise ja karjatamisega seonduv põlluraamatusse, seega ei ole mõistlik nõuda eraldi andmete esitamist Keskkonnaametile.
„Minu eesmärk on teha seadused lihtsamaks ja arusaadavamaks ning vähendada kodanike halduskoormust riigiga asjaajamisel. Looduskeskkonda seadusemuudatus ei mõjuta, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded. Milleks siis koormata loomakasvatajaid liigse bürokraatiaga?“ selgitas Kokk.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Ann Riisenbergi sõnul vähendab seadusemuudatus põllumajandustootjate halduskoormust, aga samas osaliselt suurendab nende vastutust vedelsõnniku laotamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuete järgmisel.
Ettepanek nende muudatuste tegemiseks tuli Keskkonnaministeeriumile eelmise aasta lõpus, kui keskkonnaminister Rene Kokk kutsus erialaliite üles esitama ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks.
„Veeseaduses kehtestatud nõuetest tuleb jätkuvalt kinni pidada. Karjatamine ei tohi põhjustada kaldaerosiooni ega veekogu risustamist ja vee-elustiku kahjustamist. Vedelsõnniku laotamisel tuleb kinni pidada laotamise ajast, hektari kohta lubatud sõnnikus oleva lämmastiku kogusest ja muudest veekaitse nõuetest. Vedelsõnniku laotamist ja veekaitsevööndis karjatamist käib Keskkonnainspektsioon jätkuvalt kontrollimas,“ lausus Riisenberg.
Ettepanek nende muudatuste tegemiseks tuli Keskkonnaministeeriumile eelmise aasta lõpus, kui keskkonnaminister Rene Kokk kutsus erialaliite üles esitama ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks.
Lisaks korrastatakse eelnõuga nitraaditundliku ala määramisega seotud sätteid. Nitraaditundliku ala määramise õigus antakse Vabariigi Valitsuselt keskkonnaministrile. Täpsustatakse nitraaditundlikule alale jäävate veekaitseobjektide mõisteid nagu karstinähtused.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Talupidajate Keskliidule, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsile, Eestimaa Looduse Fondile ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)