T, 29.11.2022

Pank: kodumaal puhkavad eestlased leevendasid turismisektori olukorda

maaelu.postimees.ee
Pank: kodumaal puhkavad eestlased leevendasid turismisektori olukorda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Panga analüüs näitas juulis eestlaste julgemat tarbimist, meelelahutuse, toitlustuse ja kultuuriga seotud kulude kasvu ning üleüldist valmidust kulutada raha vaba aja veetmisele.
Panga analüüs näitas juulis eestlaste julgemat tarbimist, meelelahutuse, toitlustuse ja kultuuriga seotud kulude kasvu ning üleüldist valmidust kulutada raha vaba aja veetmisele. Foto: via www.imago-images.de/imago images/Manngold

SEB eraklientide juulikuu maksekäitumise andmed näitavad, et eestlaste klassikalised puhkusereisid on asendunud kodumaise või lähiriikide turismiga, lisaks sihtriikidele on oluliselt muutunud ka välismaiste tehingute mahud, kus on nii olulisi kukkumisi kui ka tõuse.

Kui mullu juulis moodustasid 22 protsenti SEB eraklientide kaarditehingute mahust välismaised kulutused, siis tänavu juulis on välismaal sooritatud vaid 16 protsenti tehingutest.

Kuna üleüldine kaarditehingute maht on juulis jõudnud eelmise aastaga samale tasemele, tähendavad muutused seda, et eestlaste kaarditehingute maht koduriigis on kasvanud rohkem kui kümnendiku võrra, välismaal tehtud tehingute maht vähenes aga terve kolmandiku võrra.

„Juulis nägime selgelt eestlaste julgemat tarbimist, meelelahutuse, toitlustuse ja kultuuriga seotud kulude kasvu ning üleüldist valmidust kulutada raha vaba aja veetmisele. Näeme tõesti, et tubli osa elanikkonnast on otsustanud toetada meie riigi turismisektorit ja kuigi sealt on endiselt puudu välisturistide kulutused, on kohalikud turistid kasvõi osaliselt üritanud tekkinud auku sisetarbimisega täita,“ kommenteeris juuli esmaseid numbreid SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt.

Juuli andmed tõestasid muutusi ka välismaal tehtavate tehingute geograafias, mille põhjal on näha, et eestlased on sel suvel eelistanud reisida pigem lähiriikidesse. Eestlaste kulutuste kasvu on märgata pea kõigis naaberriikides – ainus suur erand on Venemaa.

„Arusaadavatel põhjustel on sel aastal eestlaste Venemaal tehtud kulutused kukkunud ligi 80 protsendi võrra. Reisimist takistasid nii epidemioloogiline olukord kui ka range piirikontroll, mis piiras liikumist kahe riigi vahel. Vähenesid ka Rootsis tehtavad kulutused. Seevastu Soomes, Lätis ja Leedus tehtavate kulutuste osakaal välistehingutest on märgatavalt kasvanud. Mahult on eestlaste paiksemast puhkuse veetmisest kõige rohkem võitnud just Leedu, kus võrreldes eelmise aastaga on eestlaste kulutused kasvanud pea 40 protsendi võrra,“ iseloomustas muutusi reisimise geograafias Lennart Kitt.

Märksõnad
Tagasi üles