/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2020/08/13/13272096t1h4d5d.jpg)
Rory Gibb Inglismaalt University College Londonist ja ta kolleegid analüüsisid, kuidas muutuvad ökosüsteemid inimtegevusest tugevalt mõjutatud aladel üle maailma, näiteks linnades ja põldudel, võrrelduna suhteliselt puutumatute naaberaladega.
Inimtegevus soosib just haigusi kandvate loomade arvukust
Selgus, et paigus, kus elab ja tegutseb rohkesti inimesi, kasvab eelkõige just väikeste ja lühikese elueaga loomade nagu näriliste, nahkhiirte ja laululindude arvukus, vahendab ERR.
Need loomaliigid kannavad rohkem inimest nakatavaid haigusetekitajaid kui suuremat kasvu ja pikaealisemad loomad. Viimaste arvukus seevastu hoopis kahaneb või on nad hoopiski kadunud.
Gibb ja ta kolleegid pakuvad ajakirjas Nature välja, et üks põhjus, miks väiksemad lühiealised loomad rohkem haigusi kannavad, on nende vajadus kulutada rohkem ressurssi eduka paljunemise peale, selle võrra kannatab aga immuunkaitse.