Metsandusjuubel tõi rõõmu ka filateeliahuvilistele

Tervikasja kujundusse tõi kunstnik Indrek Ilves kokku ajajoone akadeemilise metsandushariduse oluliste daatumitega ning akadeemilisele metsateenijate kogukonnale sümboltähendusega hooned nagu tudengitele suvise praktika ajal teiseks koduks olnud Järvselja vana jahiloss ja maaülikooli praegune Metsamaja Tartus Kreutzwaldi tn 5. Kolmanda kujunduselemendina on kaardil metsandushariduse sündi mõjutanud olulised persoonid: Andres Mathiesen, Oskar Daniel ja Kaarel Veermets. Foto: Eesti Maaülikool

Laupäeval möödus täpselt 100 aastat päevast, mil Tartu ülikooli juurde asutati metsaosakond. Sel puhul istutavad maaülikooli metsateadlased ülikoolilinnakusse Tähtveres juubelitamme ning esitlemisele tuleb Eesti Posti tervikasi ja eritempel "100 aastat emakeelset akadeemilist metsandusharidust".

Metsandus 100 juubeliürituste projektijuhi Ivar Sibula sõnul sai tervikasi kujundatud nii, et see kõnetaks akadeemilist metsanduskogukonda, kuid oleks arusaadav ka valdkonnast täiesti väljaspool olevatele eestimaalastele.

Tervikasja kujundusse tõi kunstnik Indrek Ilves kokku ajajoone akadeemilise metsandushariduse oluliste daatumitega ning akadeemilisele metsateenijate kogukonnale sümboltähendusega hooned nagu tudengitele suvise praktika ajal teiseks koduks olnud Järvselja vana jahiloss ja maaülikooli praegune Metsamaja Tartus Kreutzwaldi tn 5. 

Kolmanda kujunduselemendina on kaardil metsandushariduse sündi mõjutanud olulised persoonid: Andres Mathiesen, Oskar Daniel ja Kaarel Veermets.

Andres Mathiesen oli metsaosakonna looja ja metsakorralduse õppetooli esimene juhataja. Professor Oskar Daniel aga metsakasvatuse õppetooli juht ja Kaarel Veermets metsakasutuse õppetooli juhataja. 

• Kõrgema metsandushariduse juubeliüritused jätkuvad esmaspäeval, 17. augustil akadeemilise aktuse ja vilistlaskokkutulekuga Eesti Rahva Muuseumis. Seal avatakse temaatiline näitus "Mets on tarkuse (k)andja" ning tulevad esitlusele juubeli tänumünt, vilistlasmärk ja ajalooraamat "Sada aastat emakeelset metsanduslikku kõrgharidust Eestis".

Metsateadlaste koolitamise vajadus tekkis Eestis pärast 1919. aasta maareformi, mil 80 protsenti metsadest arvati riigi omandisse. Spetsialiste, kes oleksid osanud seda rikkust kaitsta ja majandada aga pehmelt öeldes nappis. Nii loodi 1920. aasta 15. augustil Tartu ülikooli juurde metsaosakond.

Pärast II maailmasõda jätkus akadeemilise metsandushariduse andmine juba 1951. aastal loodud Eesti Põllumajanduse Akadeemias ning jätkub tänase nimega Eesti Maaülikoolis.

Metsandusest on kujunenud Eesti teaduse üks lipulaevu: see on üks meie kahest teadusharust, mis on jõudnud QS World University Rankings andmetel maailmas 50 parima sekka.