/nginx/o/2020/08/18/13280692t1h9fdd.jpg)
Tänavune parim metsamajandaja on Mihkel jürisson Pärnumaalt. Konkursi II koht läks Johannes Nirgile Lääne-Virumaalt ja III koht Peeter Änilasele Tartumaalt. Tublisid metsamajandajaid tunnustati laupäeval Tallinnas Männi pargis toimunud kogu pere metsapäeval.
“Võit tuli mulle väga suure üllatusena,” ütles täna Eesti parimaks metsamajandajaks nimetatud Mihkel Jürisson. Ta nentis, et kui metsamajandajad on igapäevaselt väga kokkuhoidvad, siis konkursil osalemise konkurents oli väga tihe.
“Samas, igapäevane koostöö toimib väga hästi ning me teeme oma metsades väga palju töid just teineteiselt nõu küsides ja parimaid praktikaid üle võttes,” ütles Jürisson.
Mihkel Jürisson alustas ettevõtjana tegevust aastaid tagasi korvipunujana. Praegu tegeleb ta nii põllumajanduse kui metsandusega, mis annab perele tegevust ja sissetulekut aastaringselt.
Ta majandab enda pere ja ettevõtte Jürmets OÜ metsi nii Pärnu-, Järva-, Rapla- kui Saaremaal. Metsamajandamise kõrval on ta pööranud rõhku ka vaba aja veetmise võimaluste loomisele oma metsas. Näiteks on ta rajanud kõikidele kasutamiseks mitmeid matkateid ja lõkkekohti. Jürissonid hoiavad korras ka Mädara külaplatsi ja linnamäge ning on aktiivsed kogukonna liikmed ja külaelu hoidjad.
/nginx/o/2020/08/17/13278710t1h6b97.jpg)
Metsamajandajate konkursi II koha sai Johannes Nirgi Lääne-Virumaalt ja III koha Peeter Änilane Tartumaalt. Deskis OÜ eriauhinna sai Priit Orupõld Raplamaalt, Alexela eriauhinna Valdu ja Mare Reinaas Raplamaalt ning ulukitõrjevahendi Trico maaletooja Systemseparation Ltd eriauhinna Ahto Ülemaantee Hiiumaalt. Kestliku ja hooliva metsamajandamise eest tunnustati kõiki konkursil osalenud metsaomanikke.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa tõi välja, et tänavune konkurss näitas meile, kui erinevaid tegevusi Eesti erametsaomanikud oma metsades teevad ning kui mitmekesist majandamist siin-seal võib kohata.
Igal omanikul on õigus oma metsaotsuseid ise teha ning nii näemegi väga erinevaid metsamajandamisega tegelevaid omanikke, kes leiavad lisaks tavapärasele hooldusele ja metsakasvatusele võimalusi oma metsa veel mitut muud moodi kasutada.
“Metsaomanike lai ring on mitmekesiste ja elurikaste metsade alustalaks. Igal omanikul on õigus oma metsaotsuseid ise teha ning nii näemegi väga erinevaid metsamajandamisega tegelevaid omanikke, kes leiavad lisaks tavapärasele hooldusele ja metsakasvatusele võimalusi oma metsa veel mitut muud moodi kasutada. Iga eramets on omaniku nägu ja tegu, tõeline bioloogiline mitmekesisus,” märkis Eelmaa.
“Parimaks metsamajandajaks võib saada igaüks, kes oma metsaomandi eest südamega hoolt kannab,” ütles hindamiskomisjoni kuuluv Aira Toss. Ta lisas, et oluline pole seejuures, kui suur metsaomand on ning millises vormis seda majandatakse.
“Tänavusel konkursil nägime taas, et igal metsaomanikul on oma lugu ja vaated, kuidas oma metsas toimetada. Mul on väga hea meel, et on aina rohkem metsaomanikke, kes on valmis oma lugu ja kogemusi ka avalikult jagama,” rääkis Toss, kes on veendunud, et Eesti erametsad on heades kätes.
Konkursi hindamiskomisjoni kuulusid Hiiumaa Metsaseltsi juht ja metsakonsulent Aira Toss, 2019. aasta parim metsamajandaja Ardi Allikmets, metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud metsakonsulent Tiit Kosenkranius ja Erametsakeskuse kontrolliüksuse spetsialist ning metsakonsulent Veljo Kütt.
Parima metsamajandaja tiitlit antakse tänavu välja 27. korda. Sel aastal oli Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse korraldataval konkursil rekordiline osavõtt - parima tiitlile kandideeris 15 metsamajandajat, tulemused kuulutati välja Tallinnas kogu pere metsapäeval. Järgmisel aastal toimub kogu pere metsapäev Pärnumaal.
/nginx/o/2020/08/18/13280693t1h1a34.jpg)
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)