Aasta lõpuks saab taastatud Vormsi saare jagu soid ja soometsi

Maakera maismaast vaid kolm protsenti moodustavad sood hõlmavad endas 20 protsenti kogu maakera mullas leiduvast süsinikust. Foto: Elmo Riig

Kui Eesti looduskaitse 100. aastapäevaks oli soode taastamist vaid katsetatud, siis nüüd 10 aastat hiljem on soode taastamistööd hea hoo sisse saanud. 2020. aasta lõpuks saab elurikkuse toetamise eesmärgil taastatud 12 500 hektarit ehk enam kui Vormsi saare jagu soid ja soometsi.

"Sood on tähtsad veevaru ja -kvaliteeti tagavad ökosüsteemid, mis on elupaigaks mitmetele üle Euroopa haruldastele taime- ja loomaliikidele, näiteks käpalistele, rabapüüle ja kaljukotkale,” tutvustas soode tähtsust RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson. „Järjest rohkem on hakatud soid tähtsustama ka seetõttu, et need on tohutut hulka süsinikku salvestavad ökosüsteemid.”

Maakera maismaast vaid kolm protsenti moodustavad sood hõlmavad endas 20 protsenti kogu maakera mullas leiduvast süsinikust „Seda ei pea kartma, et taastamistöödega kogu esivanemate ülesharitud maa uuesti soostuks, sest eelkõige tegeldakse kaitsealuste soode seisundi parandamisega,” lisas Tõnisson.

RMK on viimase 10 aastaga kaasa aidanud nii Soomaa rahvuspargi, Luitemaa looduskaitseala, Lahemaa rahvuspargi, kui ka Alutaguse rahvuspargi soode ja soometsade seisundi parandamisele. Lisaks on taastatud endiseid kaevandusalasid, millest olulisemad on Lahemaa rahvuspargi alale jäävad Viru ja Hara raba jääksood.

RMK eestvedamisel tehtud looduskaitseliste tööde hulgas on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ka niitude hooldamine ja taastamine. Kümne aastaga on RMK hallatavatel riigimaadel poollooduslike koosluste hooldamiseks välja renditud maade pindala suurenenud 10 000 hektarilt ligi 25 000 hektarile. Niitude ja karjamaade kasutuselevõtu toetamiseks on RMK suuremahulisi taastamistöid teinud ligikaudu 4000 hektaril, millele lisandub rentnike panus.

Põlula kalakasvandusest on jõgedesse asustatud üle 5 miljoni lõhe, 700 000 meriforelli ja üle 100 000 ühesuvise siia noorkala. „2019. aastal asustati Põlula kalakasvandusest Narva jõkke üle 4000 tuura noorkala ning alustati ebapärlikarpide arvukuse taastamiseks vajalike ettevalmistustöödega,“ nimetas Tõnisson Eesti ainsa riikliku kalavarude taastamisega tegeleva keskuse hiljutisi tegemisi.