Uuring: lonkav lehm annab vähem piima

Piimakarjad muutuvad järjest suuremaks, tuues endaga kaasa probleeme, mis on seotud ka looma heaoluga. Foto: Elmo Riig

Piimakarjakasvatus on Eestis pikkade traditsioonidega. Tänapäevane vabapidamine nüüdisaegsetes lautades koos täisratsioonilise segasööda söötmisega on kasvatanud lehmade keskmise piimatoodangu üle kümne tuhande kiloni aastas. Karjad muutuvad järjest suuremaks, tuues endaga kaasa probleeme, mis on seotud ka looma heaoluga.

Teadus-arenduskeskuse BioCC OÜ teadlased koostöös Eesti Maaülikooli teadlaste ning ettevõtluspartnerite Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja ASiga Dimedium tegid nelja-aastase piimakarja looma heaoluuuringu, mille raames hinnati aastaringselt 21 farmis piimaveiste heaolu ja võrreldi seda piimakoostise näitajatega.

Vaadates farmide heaolu koondhinnete tulemust, selgus, et heaolu paremusjärjestust mõjutasid vasikate suremus, kartlikkusse hinne (inimese ja looma suhe), kvalitatiivne käitumine (kehakeel), lehma kokkupuude piiretega tõusmise ajal, lonke skoor, looma puhtus ja tagakeha vigastused.

Kehva heaoluga farmides oli ligi 30% rohkem antibiootikumide ravijuhtusid võrreldes paremate farmidega. Üksikuid heaolu kriteeriumeid vaadeldes selgus, et näiteks lonke skoor on tugevas seoses vasikate suremuse, surnult sündide, lehma kartlikkuse ja asemelt püstitõusmisele kuluva ajaga. Samas surnult sündide arv on korrelatsioonis kvalitatiivse ja agonistliku käitumise, lehma toitumushinde, jalahügieeni ja -vigastustega. Viimane viitab sellele, et hinnatavad kriteeriumid on omavahel seoses.

Kui esineb rohkem jalavigastusi, söövad loomad vähem ja vasikad surevad rohkem.

Piimanäitajate ja heaolu kriteeriumite vahel nii üheseid seoseid ei leitud. Põhjus – tegemist oli tankipiima proovidega. Samas kõige olulisem seos leiti piima β-hüdroksüvõihappe sisalduse ning lehma toitumuse, jalgade puhtuse ja vigastuste vahel.

Eelnevale lisaks rõhutavad uuringu autorid jalavigastuste seost piima laapumisaja ning piima kaaliumi- ja rauasisaldusega.

Teadupärast on siinsete veisekarjade peamine mure, et veised sageli lonkavad. Sestap keskendus uuringu kolmas alateema lehmade lonke ja piima koostise seoste leidmisele. Selgus, et tervete lehmade keskmine piimatoodang oli suurem võrreldes lonkavatega. Samuti täheldati tervetel lehmade suurem rasva- ja valgutoodang. Seega on lonkel märgatav majanduslik mõju piimakarja jõudlusele.