Majade soojustamine võib lindude arvukust kahandada

Väikeasulad on sageli ­liigirikkad ning seal ­pesitsevad näiteks räästa­pääsuke ja linavästrik (pildil).

FOTO: Henn Soodla/Pärnu Postimees

Vanade hoonete renoveerimine aitab säästa hoone energiakulu, ent majade soojustamine võib mitmele inimkaaslejale linnuliigile halvasti mõjuda, sest kaovad pesitsemiseks sobivad orvad ja augud.

Väikeasulad on sageli liigirikkad ning seal pesitsevad näiteks räästapääsuke ja linavästrik, kes otsivad võimalusi pesitseda vana katusekivi või räästa all, korstnas, postiõõnsuses või tellismüüris. Paraku on sellisid pesitsuskohti kasutavate liikide arvukus viimase 30 aastaga langenud: näiteks on reeglina asulates elavate koduvarblaste arv Euroopas 1980. aastaga võrreldes kahanenud 70%, kirjutas linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatleja.ee lehel.

Kas majade renoveerimine ja uute hoonete ehitamine linde mõjutab, uuriti saja neljas Kesk-Poola külas, kus loendati linnustik ja võrreldi tulemusi renoveeritud hoonete osakaaluga.

Puudel pesitsevate lindude arvukus (30 liiki) sellest ei sõltunud, küll aga oli suure hulga renoveeritud ja uute hoonetega külades (maksimaalselt 80% ulatuses) majadel pesitsevaid linde 50% vähem. Negatiivne seos küla reonoveerituse ja liigi arvukuse vahel kehtis kümnel liigil, kokku oli hoonetel pesitsevaid liike 13. Enim langes kodu- ja põldvarblase ning räästapääsukese arvukus.

Seega võib külade ajakohastamine lõppeda hoonetest sõltuvatele liikidele halvasti. Kuigi Euroopa põllulindude üldine väga halb käekäik on teada (langus 20% perioodil 2000–2016), on seda seni seostatud intensiivpõllunduse levikuga. Siiski võib ka külade ajakohastamine olla tegur, millel on märkimisväärne mõju, kuid seni ei ole osatud sellele tähelepanu pöörata. 

Populaarne

Tagasi üles