Malaariat kanda võivaid sääski leidub Eestiski

Kadri Suurmägi
, toimetaja
Copy
Malaaria on Eestis väga pika ajalooga. Miks haigus Eestis 1950. aastatel kadus, on seni teadmata. Pilt on illustratiivne.
Malaaria on Eestis väga pika ajalooga. Miks haigus Eestis 1950. aastatel kadus, on seni teadmata. Pilt on illustratiivne. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Helsingi Ülikooli teadlased avastasid Soome sääskede populatsiooni kaardistades mitmest Lõuna-Soome piirkonnas jaoks uue sääseliiki Anopheles daciae, keda peetakse võimalikuks malaariakandjaks. Malaariat kandva võivaid sääski leidub ka Eestis, kuid ühtki haigusjuhtumit pole registreeritud eelmise sajandi keskpaigast.

Helsingi Ülikooli doktorant Lorna Culverwell selgitas, et leid ei tähenda seda, et soomlased peaks muretsema malaaria leviku tõttu. “Kuna malaaria pole Soomes praegu endeemiline, pole põhjust paanikaks,” täiendas Culverwell.

Loodusfotograaf Urmas Tartes.
Loodusfotograaf Urmas Tartes. Foto: Margus Ansu

Putukateadlane ja loodusfotograaf Urmas Tartes sõnas, et tegu on tõesti uue liigiga Soome faunas ja see tähendab, et neid sääski võib leiduda ka Eestis.

Tartese sõnul on aga oluline teada, missugust malaariat need sääsed on võimelised edasi kandma. “Malaariatüvesid on maailmas neli tükki ja ka Eestis on olnud ka omamaine maalaria, mida nimetati halltõveks,” selgitas ta.

Malaariatüvesid on maailmas neli tükki ja ka Eestis on olnud ka omamaine maalaria, mida nimetati halltõveks.

Tartese selgitusel on tõestatud, et iga haigusetekitaja, mis sääski kasutab, on suhteliselt liigispetsiifiline, seega meie enda hallasääsed, kes malaariat saaksid edasi kanda, ei kanna troopilist malaariatüve.

Viimased omamaised malaaria- ehk halltõve juhtumid jäid Tartese sõnul möödunud sajandi keskpaika ning kõik hilisemad haigestumised on olnud seotud reisidelt kaasa toodud nakkusega.

“Malaaria on meie piirkonnas väga pika ajalooga nähtus. Miks ta meilt kadus, selle kohta häid selgitusi pole osatud välja tuua,” sõnas ta.

Ka Soomes registreeriti viimased omamaised malaariajuhtumid 1950. aastatel.

Soome sääskede kaardistamise uuringud viidi läbi aastatel 2013-2018. Lorna Culverwell lisas pressiteate vahendusel, et jälgima peaks siiski kõiki Euroopas asuvaid sääseliike, mis on võimelised kandma patogeene, sealhulgas malaariat, sest globaalse kliimasoojenemise tõttu võivad muutuda ka troopilisi haigusi levitavate sääskede elupaigad.

Tema sõnul tuletas koroonaviirus meile meelde, et me peame valmis olema igasugusteks tervisegaa seotud hädaolukordadeks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles