Eesti kõige kuulsam keravälk
ILMAJUTT

Keravälk

FOTO: Wikipedia.org

Ilmapäevikus on keeratud uus lehekülg: on tormine ja sajune, aga keravälku see ei peata. Räägin lähemalt Eesti kurikuulsaimast keravälgust.

Mai 2013: mitu päeva oli palju äikest, ehkki mitte enam nii laialdaselt kui 18. mail. Mõni äike oli erakordselt tugev või kestev, nagu frontaalne äike 29. mail Kärdlas, või pikaajaline nagu 31. mail Harjumaal (õhumassisisene). Küllalt huvitav äike arenes 19. mai hilisõhtul Tallinna külje all (kagus), olles ligi tunniajase olemasolu jooksul peaaegu statsionaarne.

Erakordset nähtust, mida nüüd peetakse keravälguks, nähti äikeselisel ja kuumal 30. mail Raplamaal Palasi külas. Selgi päeval oli äikest palju, sh Raplamaal. Nii juhtus, et kui õhtul tuli äike Palasi külla ja hakkas vihma sadama, läks ühes talus pererahvas räästa alla varju, kuid vaade oli õuele olemas.

Kell 18.30 märgati täpselt 30 m kaugusel (vahemaa mõõdeti hiljem mõõdulindiga ära) auto taga tohutut erkoranži kera, mis valgustas ümbrust. Kera pind oli pisut hägustatud, meenutas mannaputru, ja kera ise läbipaistmatu. See plahvatas paari sekundi pärast.

Keravälgu olemasolus on hakatud üha enam kahtlema ja see on liigitatud samasse klassi ufodega, poltergeistidega.

Ka kahes naabertalus kuuldi seda, mida peeti algul gaasiplahvatuseks. Igatahes polnud see kindlasti müristamine, vaid palju sügavam, mõjudes igal juhul plahvatusena. Lööklainet polnud. Kui hiljem hakati tükke ja kahjustusi otsima, siis neid ei leitud. Juhtum oli eriti tavatu just keravälgu suuruse poolest: maa lähedal pole nii suurtest teateid. Küllaga on selliseid ja suuremaidki nähtud näiteks kilomeetrite kõrguses lennuki pardalt.

Makromaailma nähtustest on keravälk ilmselt kõige salapärasem. Keravälgu olemasolus on hakatud üha enam kahtlema ja see on liigitatud samasse klassi ufodega, poltergeistidega, sest esiteks puudub nähtust seletav teooria, teiseks oskus seda tehislikult tekitada ja kolmandaks pole keravälku kunagi suutnud keegi veenvalt jäädvustada.

Teooriad suudavad kirjeldada küll keravälgu eri aspekte, aga mitte nähtust tervikuna. See viib mõttele, et keravälguks võidakse pidada erinevaid nähtusi. Mõningaid neist on võimalik seletada, nagu lühise tõttu tekkiv helendus ja sädemed. Kuid ka nende kõrvaldamisel jääb hulk nähtusi, mida peetakse keravälguks ja mida seletada ei suudeta. Selliste hulka kuulub ka ebatavaline juhtum Raplamaal.

Kairo Kiitsaku nähtud olukord on ebatavaline (näiliselt) ja uskumatu, kuna juhtus ilusa ilmaga (vt eelmine ilmalugu). Samas, kuna keravälk võib olla mistahes kerajas valgusnähtus, näiteks Muhu lõkits, siis on juhtum usutav ja meil pole aimugi, millega tegu. Raplamaa juhtumil arutleti koguni võimaluse üle, et äkki lõhkes keravälk suurest vihast, et ei suutnud kontakteeruda pealtnägijatega.

Juuni on harva kõige soojem suvekuu, kuid seda juhtub. Nii oli eelmisel aastal ja suure tõenäosusega ka sel aastal. Seega on juuli märksa jahedam kui juuni, sageli sajab, on tormine jne. Kõige hullem võib olla ilm laupäeval, kui sajab hullumeelselt palju. Edaspidi läheb ilm kuivemaks, ehkki sooja üle 20 kraadi ei ole suurt oodata.

Populaarne

Tagasi üles