/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/01/7366703t1hf6f0.jpg)
Eesti ilvese asurkonna seisund on jätkuvalt ebasoodne, keskkonnaameti andmetel elab Eesti metsades umbes 400 ilvest.
Ilveste madal arvukus ei luba neid küttida
Keskkonnaagentuuri hinnangust Eesti ulukiasurkondade seisundade seisundile selgub, et hinnanguliselt oli möödunud aasta sügisel Eestis 64 ilvese pesakonda, mis on üsna pisut kõrgem kui aasta varem.
Samas nendib agentuur, et möödunud talvel olid lumeolud kehvad ning sellest tulenevalt jäi vaatluste hulk väikeseks. See annab lootust, et osasid pesakondi ei nähtud ning ilvese tegelik arvukus on suurenenud mõnevõrra enam. Tehtud vaatluste põhjal on poegadega emailveste arv jäänud viimasel neljal aastal vähemalt samale tasemele.
Analüüs toob selgelt positiivse näitajana välja suhteliselt kõrge keskmise poegade arvu pesakonnas, mis on püsinud viimased kolm aastat. Pesakonna suuruse taastumine 2017. aastal eelmise kümnendi lõpuaastate tasemele ja püsimine seal näitab üsna selgelt, et toidubaas ilvese juurdekasvu ei piira.
Erandkorras võib lubada keskkonnaameti loal küttida haigeid loomi või probleemisendeid kõikjal Eestis.
Ainus maakond, kus ilvese arvukus on nii pesakondade arvu, ruutloenduse kui ka jahimeeste hinnangul tõusmas, on Pärnumaa.
Ilvese populatsiooni üldarvukust hindab keskkonnaagentuur 2019. aasta sügisese seisuga jätkuvalt umbes 400 isendile ning asurkonna üldist seisundit jätkuvalt ebasoodsaks. Seetõttu on keskkonnaagentuur ka sesukohal, et eeloleval hooajal ei tohiks ilvest üheski maakonnas üldkorras küttida. Erandkorras võib lubada keskkonnaameti loal küttida haigeid loomi või probleemisendeid kõikjal Eestis.
Viimasel neljal aastal ilveseid ametlikult kütitud ei ole.