/nginx/o/2020/07/06/13193174t1h9400.jpg)
Täiskuu ei suuda kuidagi ära otsustada, kas kinkida meile soojad suvepäevad või lasta veel pangega vihma taevast kallata. Nii viskab ilm kohati 20 m/s tuuleiile, murdes täislehes raskeid vahtraid ja siis piserdades õrnalt seenevihma näole nagu sügisel. Aga see seenevihm toimib. Juba on metsas pilvikuid, puravikke ja muidugi kukeseeni. Ja kes siis kukeseeni ei taha.
On alanud suvine rahvussport – iga viimnegi kukeseenepojuke, kuldne nagu rahakurat, peab saama ära korjatud. Käisin minagi oma salapaigas asja uurimas. Vana muinasaegse aardeleiu paigas ajab juba esimesi kuldseid taalreid sambla vahelt välja, paraja pannitäie tõin tütre Aotähega metsast.
Aga võin julgelt kinnitada, et paremad ajad on veel ees, nii et võib rahulikult veel paar nädalat pärnaõite, pune ja naistepuna korjamisele pühenduda.
/nginx/o/2020/07/06/13193271t1hd610.jpg)
Eelmise nädala lõpus tehti lahti ka looduskaitsealuste rabade piiranguvööndid ja rabad on nüüd täis põlvini vees solberdavaid murakakorjajaid. Murakas on aga päris valmis vaid väga üksikutes paikades.
Jaak Volmeri sõnade järgi saab Emajõe Suursoos esimesi murakaid korjata siis, kui Tartus suurelehelised pärnad õitsevad, Laevas alles nädala pärast, kui harilik pärn täisõies. Nii et vargsi võib raba poole hiilima hakata, rusikareegel ütleb, et murakalkäik algab Eestis 10. juulil. Päris valmis ja mahlased nad igatahes veel pole, mu tassipõhjas lapsele toodud järelvalminud marjad on igatahes koledad ja kössis. Aga marjad on tänavu puisrabas, mitte lagedal.
Kas tuleb suvine üleujutus?
Esimesed mustikad on samuti metsa all valmis ja aedadest saab juba vaarikaid. Ja kuigi jätsin rästastele ja kuldnokkadele terve põllutäie maasikaid, siis on nad agaralt iga vähegi punast näitavat kirssi valmis alla kugistama.
Rabades paisunud pisikesed jõhvikanupsud annavad lootust, et vihmase suve järel tuleb hea jõhvika-aasta.
Rabades paisunud pisikesed jõhvikanupsud annavad lootust, et vihmase suve järel tuleb hea jõhvika-aasta. Ja kõrged mullamurelase pesad ennustavad, et vihma tuleb nüüd juulikuus kuhjaga. Uue täiskuuni 3. augustil, mille ajal peaks kõvasti äikesemürtsu tulema ja ehk mõni tormipoegki. Kraavid on aga praegugi nii vett täis, et kui ilmarindel jätkub muutusteta, siis saame suvise viienda aastaaja Soomaal. Vaatame, mida näitab seitsmevenna päev reedel, 10. juulil.
/nginx/o/2020/07/06/13193273t1hc034.jpg)
Vetevana jalutuskäikudest meie aedadesse on innustust saanud teod ja nad krõmsutavad kõike mahlast nüüd mõnuga, nii meie “omamaised” kiriteod kui ka need helepruunid lusitaania teeteod, mis aiapidajate õudusunenägudes.
Liblikate värvikirevus on nüüd meeletu, kaunid sinitiivad kurerehaõiel ja võrkliblikad äiataril. Praegu ongi parim aeg meie liblikate ja taimede õppimiseks – õitsevad kaunid vägiheinad, lillad põdrakanepid, lõhnahurmas angervaksad, punased ristikud, hiire- ja seaherned ja kõik nad on putukaid-mutukaid täis. Mine niidule ja tunne endki pisitillukese putukana – hein on tänavu meil üle pea.
/nginx/o/2020/07/06/13193274t1ha97b.jpg)
LASTELE
Ilmamäng: Vesikupu kaelakee
Vanasti olevat jõeäärsetel lastel olnud kombeks endale sõbrakeed teha. Ujumas käies tuleb tuua suuremate laste abiga kollase vesikupu lehe- või viljavars. Sellest paras kaela ümber ulatuv jupike lõigata ja siis tasakesi seda pooleks harutama hakata – ikka nii, et vart pikkupidi kaheks tõmmates jääks üks poolesentimeetrine sisu tükike ühe varrekooreahela külge ja siis jälle teisele poole jne. Kuni kaks sarnast ilusat lülilist keed valmis, üks endale, teine sõbrale.
:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)