Metsamajandaja: käes on parim metsmaasikate korjamise aeg

Parim koht metsmaasikaid leida on viljakama mullaga okaspuu raiesmikud, mis ei võsastu väga kiiresti ja marjad on seal suuremad, kui väheviljakal mullal. Foto: Taavi Ehrpais

Kui metsmaasikad on väga tavalised taimed metsas, põllu- ja teeveerel, siis nende parimateks kasvukohtadeks on aga raiesmikud, lagendikud ja metsaservad, mis võivad hea õnne korral anda suure marjasaagi.

 “Metsmaasikas õitseb mais ning umbes kuu aja pärast, jaanipäeva paiku, valmivad esimesed marjad,” ütleb metsamajandaja ja pikaaegne metsaomanik Taavi Ehrpais.

“Metsmaasikaid leidub kõige enam paari aasta vanustel raiesmikel, mis on metsateo järel toimunud pinnasekahjustustest juba taastunud kuid kus pole veel põõsastik laiutama jõudnud hakata,” märgib Ehrpais.

Lageraiel tekib suurel hulgal kände. Need kõdunevad olenevalt puuliigist 20–30 aastaga, olles samal ajal elu- või toitumispaik mitmekesisele elustikule. Paljud metsaga seotud liigid, mis on kohastunud elama puu erinevates mikroelupaikades, võivad raiesmike kände asustada. Seda soosib ühelt poolt kännu paks tüvejalami korp ja maapinna lähedus, mis hoiab puidu sobivalt niiske, ning teisalt sae lõikepind, mis pakub kuivemat, avatumat, soojemat elupaika ja konkurendivaba kasvupinda.

Kõige rohkem mõjutab marja suurust just sademete hulk juunis.

Ehrpais juhib tähelepanu, et kui esmapilgul võib raiesmik näida lage ja elutu paik, siis on asjalood hoopis vastupidi. “Näiteks Eestis uuritud poolesajal 4–12 aasta vanusel raiesmikul on kändudelt leitud kokku 125 liiki samblaid ja 155 liiki samblikke, sadu seeneliike ning tohutul hulgal erinevaid putukaliike,” selgitab Ehrpais.

Ta lisas, et seetõttu ongi metsmaasikate korjamine hea põhjus tulla uudistama ka sellist metsa, kuhu ilmselt väga tihti isegi kogenud loodusehuviline ei satu.

Ehrpais soovitab raiesmikel liikuda ettevaatlikult, et mitte ära tallata seal tärkavaid noori puid.

Samuti juhib ta tähelepanu, et parim koht metsmaasikaid leida on viljakama mullaga okaspuu raiesmikud, mis ei võsastu vãga kiiresti ja marjad on seal suuremad, kui väheviljakal mullal,” lisas Ehrpais. “Kõige rohkem mõjutab marja suurust just sademete hulk juunis,” lõpetas Ehrpais.