Proovisime järele, kas roheline seep suudab lehetäid eemale tõrjuda

Lehetäide arengutsükkel on lühike ja suve jooksul sirgub iga paari nädala tagant uus põlvkond. Foto: Riina Martinson

Paljud aiapidajad on praegu hädas lehetäidega, eriti armasatavad need pisikesed tegelased roose ja kirsipuid. Kui kohe algul jaole ei saa, võivad täid taime päris koledaks süüa.

Kui roosidel on õiepungade kallal rohelised lehetäid, siis kirsipuid kahjustab eelkõige musta värvi lehetäi, õunapuu lehtede alt võib leida aga pruune putukaid, lehetäisid on ka halle ja kollakaid. Kui märkate, et mõnel lehtpuul, põõsal või köögiviljal on võrse tipus lehed krussi tõmbunud, siis tasub uurima minna – tõenäoliselt leiate sealt lehepuntrast taimemahlast toituvad tillukesed lehetäid.

Krussitõmbunud lehepuntrast leiate lehetäid. Foto: Riina Martinson

Kus on lehetäid, seal on tõenäoliselt platsis ka sipelgad, kes ise taimele küll kahju ei tee, aga toituvad lehetäide magusast eritisest ja kaitsevad täisid nende looduslike vaenlaste, näiteks lepatriinude eest.

Toitudes taimemahlast, lehetäid mitte üksnes ei kahjusta noori võrseid, vaid levitavad süljega taimeviirusi, seega tasub need putukad taimedelt minema peletada. Tõsi, lõplikult lahti ei saa neist mingi nipiga – ajad korraks ära, aga varsti on nad taas platsis, sest lehetäide arengutsükkel on lühike ja suve jooksul sirgub iga paari nädala tagant uus põlvkond.

Kõige loodussäästlikum on lehetäid tugeva survega veejoaga lihtsalt lehtede alt maha uhada. Teine levinud soovitus on pritsida taime lehealuseid, kus putukad end peidavad, rohelise seebi lahusega. Täidega lehed tõmbuvad rulli, et lahus ikka sihtmärgini jõuaks, tuleb lehed lahti keerata ja lahus otse putukatele suunata.

Kodustest vahenditest kõlbab pritsimiseks ka Fairy ja teiste nõudepesuvahendite lahused. Pesuvahend ummistab lehetäide hingamisavad ja nad lämbuvad. Kindlasti tasub vaadata, et lahus liiga kange ei saa, muidu võivad taimelehed koledaks kõrbeda.

See kurb kogemus on mul endal olemas. Mullu valasin pritsipudelisse umbes viiendiku jagu Fairyt ja siis vett peale, käisin sellega roosid ja mureli krussitõmbunud noored võrsed üle ning päev hiljem olid põõsad ja noor puu päris kurvas seisus. Õnneks aja jooksul küll taastusid, aga murel oli suve lõpuni siiski üsna nukker.

Sel suvel pritsisin esimeste lehetäide ilmumisel roosid ning kirsi- ja õunapuu rullitõmbunud lehed rohelise seebi lahusega, kus umbes poolele klaasile rohelisele seebile vallasin liitri vett ja järgmiseks päevaks oli pilt ilus ning lähemal uurimisel elavaid täisid silma ei hakanud. Nüüd kaks nädalat hiljem pole täid veel tagasi tulnud.

Tavaline soovitus ongi lahustada 100–150 ml rohelist seepi ühes liitris vees. Kui kasutate mõnda uut lahust esimest korda, siis on mõistlik seda esmalt ühe oksa või lehe peal katsetada ja kui päeva-kahe pärast lehed koledaks läinud pole, siis võtke julgelt tarvitusse. Kui kahtlete, siis tehke lahjem lahus ja mõne päeva pärast korrake pritsimist. Lehetäid võivad mõne vahendiga ka harjuda, seepärast tuleks aeg-ajalt uus lahus kasutusele võtta.

Lehetäid hukkuvad ka siis, kui neid pritsida kokakoolaga. Tark aednik lisab rohelisele seebile või muule pesuvahendile taimekääritisi, sest need leotised toimivad ka lehe kaudu väetisena. Lehetäide vastu soovitatakse appi võtta näiteks nõgest, põldosja, küüslauku ja tomatilehti. Aianduspoodidest saadavatest vahenditest võib koduaias proovida Neemazali.

Õunapuu lehti kahjustavad pruunikad lehetäid. Foto: Riina Martinson

Tunnustatud aianduskonsultant Eneli Käger on Maa Elu lugejatele soovitanud kasutada järgmisi segusid.

Põldosja-kõrvenõgesekeedus. 250 g värsket peenestatud põldosja ja 250 g nõgest keedetakse 2 l vees tasasel tulel kaane all 20 minutit, kurnatakse ja lahjendatakse 10 l mahuni. Mõjub kärntõvele (tahmlaiksus) ja lehetäidele, ripslastele, rohulutikatele, tirdidele, lehekirpudele, kedriklestale.

Küüslaugu tõmmis. 50 g küüslauku surutakse läbi küüslaugupressi ja lisatakse 300 ml toasooja vett. Jäetakse 3–4 ööpäevaks suletud nõusse pimedasse kohta seisma. Pritsimislahuse tegemiseks võetakse 15 ml (1 spl) 1 liitri vee kohta. Taimi pritsitakse 2–3-päevaste vahedega 5–7 korda. Mõjub kahjulikult lestalistele, lehetäidele, ripslastele, ussikestele, kipub kahjustama pisiseeni (jahukaste, hahkhallitus ja roostelised seened) ning tegema liiga bakteritele. Toimib lõhnaeksitajana.

Tomati- ja/või kartulilehe leotis. 3–4 kg värskeid lehti või varsi valatakse üle 10 l veega. Lastakse üks ööpäev seista, seejärel kurnatakse. Pritsimiseks lahjendatakse 1 : 3 röövikute ja ebaröövikute tõrjeks. Kapsa- ja naeriliblika eksitamiseks pritsida kapsaid, kaalikaid ja naereid. Lõhn eksitab ka hiilamardikaid ja maakirpe.

Koirohu leotis. Õitsemise ajal korjatud 1 kg värskele või 200–300 g kuivale koirohuürdile lisatakse vett ja keedetakse tasasel tulel kaane all 10–15 minutit. Kurnatakse ja lisatakse vett, kuni saadakse 5 liitrit kontsentraati. Pritsimiseks lahjendatakse 1 : 2. Kontsentraat säilib õhukindlalt suletuna jahedas ruumis 3–4 kuud. Tõrjub rohulutikaid, mitmesuguseid röövikuid, tõusmepõletikku, hahkhallitust ja roosteseeni. Toimib lõhnaeksitajana.