Jaanipäeval pole väärtuslikumat nõu sellest, kuidas ometi need põrgulikud sääsed tule ümber istumist ära ei rikuks. Mullu suvel proovisime aegsasti järele rahvasuus levivaid nippe, mis tüütud pinisejad ilma mürgita eemal lubavad hoida, meenutame tehtud katset ka sel aastal.
Katse: millised kodused sääsepeletusnipid päriselt toimivad?
Eelmise suve algul hakkas levima uudis, et lõpuks ometi on leitud lihtne nipp, mis kindlalt sääsevaba õhtut lubab – kohvipuru suits. Puistad kuiva kohvipuru fooliumile, paned põlema ja suits kindlustabki rahuliku õhtu.
Veel pidavat sääski peletama äädikas: paned vee ja äädika pritspudelisse ja muudkui pihustad õhku enda ümber. Taimedest ei tohiks sääskedele meeldida piparmünt, küüslauk, lavendel ja basiilik.
Puistasin kohvipuru alusele. Korjasin aiast piparmündi ja küüslaugu lehti. Panin pihustipudelisse äädikalahuse ja istusin lavendlipõõsaste ette. Katse alaku!
Mudisin piparmündi ja küüslaugu lehtedest mahla välja ja üks käsivars sai korralikult mündi mahlaga määritud, teine küüslauguga. Pihkudega käisin veel lavendlivarred üle. Nüüd panin kohvipuru põlema, päris lihtsalt õnnestub see. Ainult sääsed segasid kogu tegevust, neid tuli ikka korralikult enda ümbert minema peletada.
Seadsime tütrega varbad suitsule ligemale ja võtsime telefoni kätte, et kiiresti pilti teha, kui mõni sääsk varvastele maandub. Oma kümme minutit ootasime, pea ja õlgade ümber mõni ikka tiirutas, aga suitsust hoidsid nad tõesti eemale. Siis oli kuhjaga supilusikatäis kohvipuru suitsemise lõpetanud ja samal sekundil alustasid sääsed taas rünnakut.
Otsesest suitsust hoiavad sääsed tõesti eemale, aga kohvipuru põleb kiiresti ära, kogu õhtu seda kasutades kuluks kopsakas kogus.
Mida siis arvata sellest kuulsast kohvipuru nipist? Otsesest suitsust hoiavad sääsed tõesti eemale, aga kohvipuru põleb kiiresti ära, kogu õhtu seda kasutades kuluks kopsakas kogus. Pealegi tuleks õige mitu suitsu enda ümber sättida. Pluss on see, et kohvipuru suits pole halva lõhnaga. Oma praktika põhjal võin öelda, et kasu on kohvipuru suitsust rohkem kui poes müüdavatest sääsetõrjesuitsudest, aga palju mässamist oleks, kui sellele lootma jääd.
Nagu katse näitas, siis taimedest suurt abi pole. Tõsi, nii palju küll, et lavendel ja piparmünt on oma lõhnaga tõelised hea tuju loojad. Selle eest mõlemale maksimumpunktid. Seega ei tee paha nende mahla nahale hõõruda või väikestele lastele neid taimi purustatuna rätiku sisse keerata ja vankrisse sättida või kaela riputada. Võib-olla mõjub neile ka sääsepeletajana.
Proovisin ära ka äädikapihusti, aga lõhn oli nii vastik, et ei hakanud ootamagi, kas see ka mõjub. Ei usu, et keegi seda tõesti kasutada suudaks.
Veel on jagatud lubadusi, et B-vitamiini tarvitajaid sääsed (ka puugid) ei taha. Olen viimased paar kuud B-vitamiini söönud ja kui tavaliselt olen seltskonnas see, kes imestab, et kus te neid sääski leiate, siis tänavu olen minagi sääseuputusega hädas. Ründavad hirmsa moega.
Üks looduslik vahend siiski on, mis sääski peletab – tuul. Lootkem siis, et jaaniõhtu parajalt tuuline tuleks või tooge ventilaatorid terrassile.