FOTOD: Purjelaev, helikopter, nõiamaja või vana vagun - mängumajameistrite fantaasial pole piire

Mängumaja, mis näeb välja nagu helikopter. Foto: Anne Mandre

Eestimaa üürike suvi tuleb veeta õues. Et lapsed ekraanide tagant värske õhu kätte meelitada, on paljud pered oma aeda lastele mängumaa loonud.

Liigsest vabast ajast sündis Lepapesa

Et sel kevadel oli Mehis Lepal olude sunnil liialt vaba aega, alustas ta Lepapesa ehitamisega. Kuigi esialgu oli plaan ainult liivakast ehitada, hakkas ta mõtlema, et sellel võiks ka katus peal olla. “Aga no katus ilma majata oleks liiga näotu jäänud ja nii see lumepall hakkas veerema ja maja muudkui kerkima,” meenutas Mehis.

Maja ise sai tema sõnul väga säästlikult ehitatud, sest 90% materjalist on koduhoovist, puit on kõik oma metsast ja ka suurem osa kinnitusvahendeid oli juba aastatega kokku kogunenud.

“Laste lemmikuks on osutunud suuremalt jaolt ikka liumägi ja liivakast, aga eks majas sees on samuti lõbus mängida ja soojade ilmadega on nad seal isegi ööbinud. “Kuna ise ametilt ehitaja ei ole, siis ehituse kohapealt võin soovitada, et kui käed ja jalad on küljes ja aega jagub, siis ehitab igaüks nii mõnegi huvitava asja valmis. Nagu mul elukaaslane ütleb: “Liiga palju vaba aega teeb head!”,” võttis Mehis Lepapesa sünniloo kokku.

Pauliine Ükssarviku mängumaja

Margit Eichen saatis meile fotod Pauliine Ükssarviku mängumajast. Maja ehitas 10-aastasele Pauliinele tema isa Tanel, idee tuli Pauliinelt endalt.

Mängumajja viib keerdtrepp, mängumajas on nari ja kaks voodikohta, valgustus, mänguruum. Mängumaja siseseintele joonistas Pauliine paar aastat tagasi südamed ja ükssarviku pildi. Maja alla on kinnitatud kiik, maja küljel on valgustusega ise joonistatud ja välja lõigatud ükssarviku pilt, mis pimedas kaugele kumab. “Mängumaja verandalt saab mööda toru alla lasta, mis lastele kohe eriti meeldib! Lastele meeldib seal ööbida, toimetada ja mängida. Kutsume seda maja ka vahel Rapuntseli torniks. Kohe kindlasti ei ole sellist mängumaja mitte kellelgi teisel!” kirjeldas Margit.

Aed kahe mängumajaga

Kristiina-Maria Lorenz saatis meile koguni kahe mängumaja pildid. Ühes, traditsioonilisemas majakeses mängib väikevend enamasti kodu-kohvikut-poodi. Teine mängumaja on ehitatud pereisa poolt puu otsa ja seal mängib enamasti suurem vend. Puu küljes on ahvikiik, trapets, nöörredel, postkast, megafon, kiiker, rooliratas, laud-tool, slackline tasakaalulint ja trossilaskumisrada. Lisaks on puu küljes ka plaat ronimiskividega, noolemäng, korvpallirõngas ja tahvel, kuhu saab kriitidega joonistada.

Viljandimaal asub tõeline nõiamaja

Kairi Andresson-Mikkor saatis meile fotod Viljandimaal Kolga-Jaanis asuvast tõelisest nõiamajast, mis sai valmis eelmisel suvel ja pakub nüüd maal vanaisa juures mängulusti. “Vanaema innustusel tuli vanaisal hakata ideed teostama. Seega käidigi esimese tegevusena rabas majakesele jalgu otsimas. Edasi osteti muu vajaminev materjal ning leiti ka ühest kohalikust talust niisama seisev laastukatus, et maja võimalikult naturaalne keset maaelu välja näeks,” kirjeldas ta maja sündi.

Maja puhul on arvestatud ka seda, et see oleks viltuse katuse ja seintega.

Kairi lisas, et maja puhul on arvestatud ka seda, et see oleks viltuse katuse ja seintega. “See osa vast oligi kõige keerulisem selles töös, et teisiti mõelda ja vaadata. Samas pidi ju maja koos seisma ja turvaline olema.”

Nõiamajal on olemas kõik, mis ühel mängumajal olla võiks: lisaks trepile on ka liumägi, et lastel lõbusam oleks. “Kuna maja on veel uus, siis kindlasti tuleb tegeleda veel maja sisseseadega ja tasapisi leida just nõiamajale sobivaid asju,” sõnas ta.

Majakese ees on tegevust muudki: liivakast mänguasjadega, lapse onu ehitatud kiik, millel mõnus vanematel lapsi jälgida, ja muidugi vanaema hoolega kasvatatud lilled ilmestamas kogu ala.

Väikesel mängumaal on hetkel ainuomanik, 2,5-aastane poiss, kellel muidugi palju kohalikke külalisi uudistamas ja mängimas käib.

Pojale oma helikopter

Anne Mandre saatis meile fotod oma 2-aastasele pojale ehitatud Jüri külje all Limu külas asuvast mängumajast. Maja ehitas ta koos oma mehega sellel aastal mais ja juunis ja traditsioonilise mängumaja asemel otsustati ehitada pojale oma helikopter. “Kuna mees töötab lennunduse alal, sellest ka selline idee,” täiendas ta.

Mängumaja, kus saa olla ka õhtupimeduses

Helina Kullus saatis meile fotosid oma tütarde mängumajast. Eriti tore, et ta lisas ülesvõtteid ka sellest ajast, kui mängumaja alles ehitati. Helina täpsustas, et selle imeilusa mängumaja ehitas tüdrukutele nende armas vanaisa.

Mängumaja karkass on tehtud euroalustest. “Kaks aastat tagasi suure hoole ja armastusega ehitatud maja täieneb pidevalt ning sisaldab detaile, mida algul ehk tähelegi ei pane, kuid mis kokku moodustavad suurepärase terviku. Majas on isegi päikesepatareidega valgustus, sest sageli kipub õhtu tulema enne, kui mängud mängitud saavad,” sõnas ta.

Uuel mänguväljakul on palju mängulusti

Helina Kamma saatis meile fotod mänguväljakust, mis on alles paar kuud vana.

“Mänguväljakul jagub tegevust nii väiksematele kui ka suurematele lastele. Lapsed armastavad väga ronida, liivakastis mängida ja liugu lasta. Mängumajas meeldib lastel kohvikut mängida. Peale oma laste meeldib ka naabrilastel meie mänguväljakul mängimas käia,” kirjeldas ta. Helini sõnul on Ketriin, Kairo, Kerli, Meeli, Kadri ja Jesper väga õnnelikud, et neil on nii kaunis mänguväljak, mille ehitas valmis Roikavana OÜ.

Kasvuhoone kaared said mängumajas uue elu

Tarmo Tomson saatis Maa Elule fotod hoopis teistsuguse kujuga imekaunist mängumajast. Laste mängumaja põhja jaoks hangiti tema sõnul kaubaalused, järgnevalt tahtis tuttav ära visata väikse kasvuhoone kaared, millele nüüd leiti kohe uus rakendus ja millest sai maja sõrestik. Maja seinte jaoks kasusid nad aga metalldetailide transpordiks mõeldud 8 mm vineeri.

Kase otsas asuv maja on mõeldud kõigile ümbruskonna lastele

Aare Saal Elvast saatis meile fotod onnist, mis on ehitatud kase otsa. Seal juures pole ühtegi naela ega kruvi kase sisse lastud. Onnil on kaks korrust ning selle ülemisel korrusel on magamisasemed. Ka on onnil katuseaken, kust on hea enne uinumist tähistaevast vaadata.Eriti augustis. Onnil on ka erinevad LED-valgustused, mis on turvalisuse mõttes ehitatu akude peale. Onn on kõigile ümbruskonna lastele alati avatud ning onni ehituse eestvedaja oli kohaliku kogukonna super meistrimees onu Mikko.

Suvi möödub kiikudes

Airi Vendla saatis meile foto oma koduõuel asuvatest laste mängimisvõimalustest. Esiplaanil on ripptool, rippkiik ja rippredel. “Hetkel ongi need kõige populaarsemad ajaveetmise abivahendid, sest lastele meeldib kiikuda. Isegi rippredel on pigem kiikumiseks kui ronimiseks,” kirjutas ta.

Olemas on ka liivakast, kus aeg-ajal on suur lust valmistada erinevaid kooke ja nendega tervele perele laud katta. “Õunapuu otsas on väike onn, mis ongi sõna otseses mõttes onn - mõõtmetelt väikene. Lapsed saavad redelit mööda sinna ronida, seal on küll vähe ruumi, aga mängida saab seal ikka. Sealt saab mööda liumäge alla tulla ja suur väljakutse on muidugi sealt kaudu ka tagasi üles minna,” kirjeldas Airi.

Ta arutles, et mõnikord aga tundub, et mingeid spetsiaalsed asju polegi vaja, et lastel õues põnev oleks. “Näiteks piisab vaid korralikust porilombist, kus saab erinevaid asju ujutada, supi keetmiseks lombi põhjast pori hankida või niisama jalgupidi vees sulistada,” võttis ta kokku.

Laste suvine meelistegevus on praegu kiikumine. Foto: Airi Vendla

 

Viidad näitavad teed sõprade juurde

Annemai Jallai saatis meile pildid Oti (3) ja Mia (2) mängumajast. Majas on väike lisakorrus, mis viib nö kupliruumi, kus talvel või suve lõpus või sügisel on ka tore tähti imetleda. Soovi korral saaks seal ka ööbida. Majas on ka mänguköök, nii on lastel tore seal kohvikut mängida. “Mial ja Otil on palju sõpru ja sugulasi ning selleks ka viidad, et teaks, kus suunas keegi asub,” jagas Annemai veel ühte toredat detaili.

Muumimaja ehk "nutumajaga" mänguväljak

Elin Kiin Raplamaalt jagas Maa Eluga oma pere laste mänguväljaku lugu. Nende pere kõige vanema lapse jaoks ehitati umbes 15 aastat tagasi kõigepealt liivakast ja hiljem ka ronimislinnak, mille valmimiseks kasutati vanaisa töö juures üle jäänud torusid. “Algul oli suur toru, mis praegu on keskel liumäeks, ja keskel oli köitest ronimisvõrk rippuvate laudadega. Köied kahjuks ilmastikule kaua vastu ei pidanud, seega on ronimislinnak nüüd hoopis uutmoodi, aga lastel jälle põnev,” on mänguväljak ajas juba omajagu muutunud.

Pere teine laps, kes praeguseks 9-aastane, sai endale aga kahekordse Muumimaja. Mängumaja sees on redel, mis viib teisele korrusele ja seal sai varem ka liugu alla lasta.

“Väike sugulane ei teadnud Muumidest veel midagi ja tema jaoks oli see ikka nukumaja, aga kuna ta veel k-tähte öelda ei osanud, siis tema ütles selle kohta nutumaja,” meenutas Elin toredat seika.

Pere kolmas laps on praegu kahene ja tema jaoks on mänguväljakule üles pandud kiigupuu ja ronimisredel.

Muumimajaga mänguväljak Raplamaalt. Foto: Elin Kiin

Mängumaa täieneb pidevalt

See tore mängumaa asub Lääne- Virumaal, Piira külas ühes koduhoovis ja selle omanik on 5-aastane preili. “Mängumaa on kasvanud koos lapsega. Algul oli ainult kiik, siis sai juurde ehitatud liivakast. Aga kuna lapsele oli tegutsemiseks rohkem vahendeid vaja, siis sai kiigu külge ehitatud ronimiseks erinevad redelid,” meenutas pildid saatnud Dzintra Kalm.

Et mänguväljakut veelgi põnevamaks muuta, tegi pere mänguväjakule ka juurdeehituse ja ehitas mängumaja. “Leidime suure toru, millest on põnev läbi ronida ja siis liumäest alla lasta,” lisas Dzintra.

Mänguväljak kasvab koos lapsega ja seda on plaanis täiendada veel turnimispuu ja poomiga, mida mööda kõndides saab tasakaal harjutusi teha. “Lapsel on tegutsemist ja mängulusti igal ajal ja väljakutseid ronimise näol. Vihmase ilmaga saab mängumajas mängida,” kirjutas Dzintra.

Mänguplats, mille ehitas valmis ema

Pille Laev saatis meile pildid mängumajast, terrassist ja liivakastist, mis on otsast lõpuni tema enda projekteeritud ja ehitatud.

Esimesena tegi ta liivakasti. “Idee sain ajakirjast. Liivakastil on väike avatav aken ja riiulid kus saab hoida mänguasju. Kõige ülemisel riiulil katuse all pikutab meeleldi meie juba üsna eakas kass. Liivakasti tegemisel kasutasin ära kodumaja seina ehitamisel järelejäänud voodrilaudu. Ülejäänud puidumaterjali ostsin puidufirmast,” meenutab ta.

Et ta on suur aiandus- ja sisustusajakirjade sirvija, siis peagi leidis ta sealt veel ühe hea idee – lavats ümber õuepuu. “Meie aias on selleks suur kuusk. See on meie hoovis põhiline varjuandja väga kuumadel suvepäevadel. Sai jälle tuttavast kohast oma auto katusel materjali koju toodud. Vundamendiga ei viitsinud palju vaeva näha, kaevasin käsitsi augud maasse niipalju kui savine maa võimaldas, 100x100 prussid sisse ja valasin betooni ümber. Naelutusnurkade abil 50x100 karkass postide külge ja terrassilaud peale. Arvestama peab sellega, et aastatega puu tüve ümbermõõt kasvab, ja siis peab hakkama terrassi keskel olevat auku suuremaks tegema. Lastele meeldib väga terrassil mängida või ratastega ümber puu sõita,” kirjeldas ta.

Alguses kaalusin ka varianti valmis maja osta, aga hinnad tundusid liiga kallid ja majad polnud päris need mis mulle oleksid meeldinud.

Viimane ja kõige mahukam projekt oli mängumaja ehitamine. “Alguses kaalusin ka varianti valmis maja osta, aga hinnad tundusid liiga kallid ja majad polnud päris need mis mulle oleksid meeldinud. Tegelikult tuleb tunnistada, et peamine põhjus oli siiski suur tahtmine hoopis ise teha ja enda äranägemise järgi. Ja kuna mul oli juba piisavalt kogemusi trelli ja nurgasae käsitsemisel, siis oli otsus tehtud,” meenutas ta.

Kõigepealt uuris ta internetist, et leida mingisuguseidki jooniseid, aga ei leidnud midagi sobivat või ei osanud õigest kohast otsida. “Siis hakkasin oma “projektide” kaustikusse ise maja jooniseid tegema. Ehitamise puhul on mulle väga oluline, et kõik tehnilised sõlmed ja lahendused oleksid eelnevalt paberi peal koos täpsete mõõtudega. Selle alusel arvutan välja, millises mõõdus ja kui palju materjali pean ostma,” sõnas ta.

Maja mõõdud on 2m x 2m + terrass 2m x 1m. Harja kõrgus seest mõõdetuna 2,3m. Maja istub maa peal silikaatkividel, et oleks võimalik tulevikus, kui lapsed suured, seda teisaldada.

“Kasutasin jälle kodus kasutuna seisvaid materjale (prussid, voodrilauad, terrassilauad, vineer, kruvid), puudujääva osa ostsin. Vundamendi karkassi tegin 50x150 prussidest. Põrandaks ostsin 18mm veekindla vineeri, et ka poriste jalgadega oleks võimalik majas mängida, seega laudpõrand ei sobinud). Maja karkassi tegin 50x100 prussidest, naelutusnurgad jälle abiks,” kirjeldas ta.

Akende disainimisel lasi ta oma fantaasial vabalt lennata: päikesepoolsele kahele küljele tegi ta kaks avatavat akent. “Pärani avatud asendis saab aknad väikeste haakidega kinnitada maja seina külge, et tuul aknaid lõhkuma ei hakkaks. Väikesed aknad lahti ei käi, need lasevad lihtsalt majja päevavalgust sisse.” Aknad tegi ta vineeris ja aknaraamid saagis välja tikksaega.

“Katusele panin lauad ja kärgkatte. Katuseplekid ja aknaplekid tellisin oma mõõtude järgi plekifirmast. Räästalaua ja terrassi käsipuu nikerdused saagisin tikksaega,” sõnas ta.

Majja sisse ehitas Pille ka kööginurga, kus tütrele meeldib väga nukkudele süüa teha. “Segisti ja pliidi nupud saime vanaisa käest. Valamuks on vana plekk-kauss. Ahjuukseks kasutasin ära akende tegemisel järelejäänud pleksiklaasi. Ahju restiks lõikasin sobivasse mõõtu vana grillresti. Plaanis on ehitada majja ühte seina pikk lavats, kuhu mahuks pikutama. Pistikupesad käskis seina kruvida 6-aastane elektrihuviline poeg,” võttis ta kokku maja siselahenduse.

Romantiline mängumaja koos segasummapeenraga

Kerlin saatis meile fotod oma pere tüdrukute mängumajast, mis kuulub 3- ja 5-aastasele tüdrukule. "Maja ehitas neile issi, sisekujundus jäi emme teha. Selleks kasutas ta taaskasutust. Käis läbi kasutatud mööbli poed ning leidis sealt vajaliku, millest kujundas lastele sobiliku köögi, külmkapi ja laua. Toolid on pärit mamma käest. Ka need said uue kuue.  Kogu sisekujundus on romantiline ja helge," kirjutas ta.

Majas on ka romantilises stiilis pistikud ja lülitid, et lapsel oleks ikka põnev nuppudega mängida. "Kui lapsed mängumajast välja kasvavad, siis saab majakest kasutada lihtsalt laste puhkemajana."

Õues, mängumaja akna all on peenar, mille pere kevadel koos lastega valmis tegi: seal kasvab lilli, sibulat, maasikaid, kartulit, porgandit, tilli. "Ühesõnaga üks korralik segasummapeenar. Lapsed hooldavad peenart ise. Kõige suurem rõõm on neile peenra kastmine. Tore on peenralt vahepeal  maasikaid noppida või hoopiski rohelist sibulat suhu pista," kirjeldas ta.

Vanaisa ehitatud mängumaja Viljandimaal

Pilvi Käärik saatis meile foto oma lapselapse mängumaja pildid. Mängumaja asub Viljandi vallas Viiratsis. Maja omanik on 5-aastane Nora Mia ja maja ehitas talle vanaisa Urmas.

Mänguväljakule ehitati ka minikasvuhoone

Lilian Metsavas kirjeldas, et kuna nende aed on väga väike, siis liiga palju atraktsioone meile ei mahu. "See-eest on kõik läbimõeldud ning lastele (3 a ja 1 a) väga meeldib ja tegevust on palju, mis on ka kõige olulisem. Lastele on liivakasti, mängumaja ja kasvuhoone ehitanud meie tubli pereisa," sõnas ta.

"Esimesena sai eelmisel aastal ehitatud liivakast, mille ümber istutasime elupuud, mis tegid olemise hubasemaks ning pakkusid veidi ka tuulevarju.  Seejärel ehitasime meie elumajale sarnase mängumaja. Kuna majakese ümbert oleks keeruline korralikult niita, panime maja ümber kivikesed, millega lastele meeldib väga mängida. Sel aastal tegime minikasvuhoone, et lapsed saaksid ka ise käe külge panna ning näha, kuidas taimed kasvavad ning toidulauale jõuavad. Loomulikult on siin lemmiktegevuseks kastmine," lisas ta.

Mängimaja aitas projekteerida laps ise

Tiina Saamot saatis meile toreda loo Fredi mängumajast. Fredi kahekordne mängumaja on suuremas osas ehitatud taaskasutatud materjalidest – voodrilauad on lapse tädi elumaja renoveerimisest üle jäänud, huvitava kujuga piirdejändrikud on leitud mere äärest, mis siit kiviviske kaugusel, terrassilauad on ülejääk elumaja katuseehitusest, maja ümmargune aken on valmistaud ehitusest üle jäänud suuremõõtmelisest torust, alumise korruse aken on jällegi vanast kuurist leitud umbes saja-aastase lauda aken.

"Mõte ehitada mängumaja sai alguse unistusest, mis ka vanematel ikka veel kuskil kuklas tiksus. Nii hakkaski pereisa Ando vaikselt nokitsema. Mängumaja ehitamisel on lähtutud sellest, kuidas laps võiks mõelda, mis on põnev ja muidugi oli ka laps ise projekteerimisse kaasatud. Näiteks viib trepi juurest lauake otse õunapuu varjulise võra alla puu otsas. Alumisel korrusel on lisaks uksele ühes seinas ka luuk, kustkaudu vajadusel kas siseneda või mängutuhinas põgeneda," kirjeldas ta.

Alumiselt korruselt pääseb teisele korrusele ka trepist, mille ööbimise korral luugiga kinni saab panna, et ülemisele korrusele ruumi juurde tekitada. "Lusti pärast on ühele uksele lisatud sõbra taaskasutusest ostetud uksesilm ning majas on ka elekter. Vana televiisor, millega vanu VHS multikaid või ka DVDsid vaadata, on samuti elevust tekitanud," täiendas ta.

Ka sisustus, peale värvi seintel, on taaskasutusest - alates madratsist lõpetades nagide ja patjadega. 

Atraktsioone on aeda lisandunud teisigi. "Näiteks puuriitadest labürint, kus hea letsu või tukikat mängida, korvpallirõngas, basseinid, lapse peenar ja atraktsioon liugtrossiga," tõi ta näiteid.

Majake on planeeritud nii, et sinna mahuvad magama ka täiskasvanud. Alates maikuust, või kohe kui soojaks läheb, on maja ööbimiskohana aktiivses kasutuses. "Rõõmu on sellest majast nii lastel kui täiskasvanutel palju olnud," sõnas ta.

Mängumaja teine korrus on pandud koodi alla

"Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et pere teine laps, poegadest vanim, 10-aastane Kristofer soovis endale männi otsa onni. Isa aga sattus tegemisega nii hoogu, et 1,5 aasta jooksul valmis kahekordne onnike," alustas Luige mändide all asuva mängumaja lugu Krista Laasi.

Maja esimene korrus on mõeldud 5-aastasele Jaan Danielile ja kolmesele Gabrielile. Teisel korrusel majutab end  tänaseks 12-aastane Kristofer, kes üleval olles saab pääsu teisele korrusele väikevendade eest "ära lõigata". "Uks käib kinni lukusüsteemiga (pilt 2) ja seda koodi teab vaid korruse omanik ise. Onni tuule- ja veekindlus on testitud - alles hiljuti ööbis Kristofer koos sõbraga seal kui väljas kallas vihma ja kärgatas äike," lisas ta.

Maja loomulikud lisad on pikksilm, pesa- ja tavaline kiik, liumägi ja liivakast. Maja ümber kasvavad kõrged männid, millest ühe küljes on korvpallilaud, kahe vahel võrkkiik, mis Laasi sõnul mõeldud ppeamiselt külla sattuvale vanaemale, kes ka käesolevat üleskutset neile tutvustas, ja teisel pool elumaja ka batuut.

"Meelsasti löövad lapsed kaasa igaõhtusel kastmismaratonil, samuti lasevad rõõmuga vibu, loobivad nooltega märklauda või sulistavad väikses basseinis. Palju füüsilist tegevust ja vaimset teraapiat annab kogu perele 7-kuune kuldne retriiver Musi," kirjeldas Laasi.

Mänguväljak kasvas koos perega

"Meie mängumaja sai idee emme ja vanaema poolt, teostus tuli meie tublilt issilt," kirjutas Maila Mölder. Nende mängumaja valmis neli aastat tagasi ja pakkus palju rõõmulusti pere kolmele lapsele. "Nüüdseks on mängumaja juurde kerkinud ka mänguväljak koos ronimisseinaga ja seda kõike naudib igapäevaselt nüüdseks juba  meie neli põngerjat," lisas ta.

Ostetud mänguväljak kujundati ümber

 Maarja Katušin saatis pildi lapse mängumajast, mille näol on tegemist on valmis projekti ümber disainimisega, mis tuli täitsa vahvalt välja. Ta selgitas, et projektis oli mängumaja asemel liivakast.

Mängumaja ehitas osavate kätega issi

Külli Osol saatis foto mängumajast, kus "kõik on tehtud issi osavate kätega ning raha kulunud sinna väga minimaalselt." Mängumajas kaks korrust, kaks kiiku ning ronimisredel ja ronimispukid, liivakastist rääkimata.

Mänguväljaku tegi valmis kuldsete kätega isa. Foto: Külli Osol

Taaskasutatud materjalidest ehitatud mängulaev

Liina Eero saatis meile foto mängumajast, mis näeb välja kui laev ja mis on valmistatud taaskasutatud materjalidest.

Taaskasutatud materjalidest ehitatud mängulaev. Foto: Liina Eero

Mängumaja õunapuu otsas

Ariane Sarv saatis meile fotosid mängumajast, mis ehitatud puu otsa. "Majake vana õunapuu otsa sai ehitatud aastaid tagasi pere noorima poja ideel. Nüüdseks on ta juba 14, seega naudivad majakest ja sellega kaasnevaid rõõme väike õde Lenna (6a) ja õepoeg Sebastien (3a)," selgitas ta.

Mänguväljak sobib igas vanuses lastele

Kristi Sööt Sindist kirjutas, et nende pere pisemad lõbutsevad isa enda tehtud mänguväljakul. "Väiksemale neiule on kodumängimiseks hubane maja, Kust ei puudu ka liumägi, liivakast ning kiigud. Mängumaja kaunistavad ka lilleamplid. Suurema poja sooviks oli poksikott ning lõua tõmbamiseks post. Mänguväljaku värv harmoneerub meie koduga," kirjeldas ta.

Lapsed mängivad isa ehitatud mängumajas. Foto: Kristi Sööt

Mängumajas ööbivad ka külalised

Järva vallas ehitas vanaisa taaskasutatud materjalidest mängumaja oma lastelastele. "Suviti on lastelastel meeldinud seal kodu mängida, joonistada ja lugeda. Aeg-ajalt on ka külalised mängumajas ööbinud," täiendas fotod saatnud Reet Kunelius.

Mängumaja detailid valmisid pimedatel talvepäevadel

Hillar Margus ehitas oma lastelastele mängumaja, mille juurde kuulub ka keerdtrepiga liumägi ja kiiged.

"Mängumaja tegin valmis elumaja ülejääkidest. Detailid meisterdasin pikkadel pimedatel talvepäevadel ja kevadel panin mängumaja kokku. Üle oli ka terrassilauda, millest sai ka mängumajale terrass. Maja asub Paides Joodil ja valmistab viiele lapselapsele suurt rõõmu ja mängulusti," sõnas ta.

KIRK ehk onn puu otsas

K-Kristofer

I-Ivo

R-Robin

K-Kati

"Terve pere andis oma panuse, sellest ka onnile nimi," kirjutas fotod saatnud Kati. "Peipsi ääres Meerapalus tegime maja ümbrust korda ning avastasime lahedad lähestikku olevad puud. Lapsed olid kohe nõus issiga puuonni ehitama. Väga palju sai puitu taaskasutatud, samamoodi ka naelu ja kruve," täiendas ta.

Suvekodus käib pere igal võimalusel ja siis poisid mängivad seal sõda. "Onn on ka telgi  ja vaatlustorni eest - lähedal on kulli pesa ja põtrade teerada. Eriti meeldib onni juures kiikuda."

Mängumajas on sees ka vesi

Veikko Allik saatis fotod mängumajast, kus lapsel ka kraanikauss koos segisti ja käsidušiga, vesi on majas sees aiavoolikust ühendades.

Mängimaja, kus sees ka vesi. Foto: Veikko Allik

Mängumaja, kus sees ka vesi. Foto: Veikko Allik

Kaksikute mängumaja sündis aialippidest

Marja-Leena Keerniku fotodel on mängumaja, mille ehitas kaksikutest 3,5-aastastele poistele nende issi. Mängumaja ehitati vanadest ülejäänud aia puit lippidest. Varjualusega liivakast on hea vihmasel ja see on ka päikeselisel päeval varjuks. Kka väikeses toakeses on tore askeldada. 

Mängumaja sündis sajaaastastest akendest

Mängumaja taaskasutatud materjalist. Foto: Heidi Tiiter

Heidi Tiiter saatis Otepää lähistelt pildi puuonnist, mis ehitatud taaskasutatud materjalides, mis jäid üle elumaja renoveerimise käigus.

"Tegemist on ligi 100 aastat vanade akendega ja aega näinud põrandalaudadega. Mängumaja on rõõmuks meie pere kolmele lapsele: Gretele, Gregorile ja Gennetile. Endalgi on hea seal vahel istumas käia," kirjutas ta.

 Lisaks on mängumaja kõrval kiik, mis on alati suur hitt ka külaliste seas. 

Mängumaja taaskasutatud materjalist. Foto: Heidi Tiiter

 

 

 

 

 

 

Mänguväljak kasvab koos lastega

Birgit Arrak saatis meile pilte Tartumaalt, Elva vallast Võrtsjärve äärest Neemiskülast. "Laste lemmik tegevused õues on rollimänge mängida ehk kodu, poodi ja vaieldamatu hitt on liivakast, kus meisterdatakse imelisi liivakooke. Samuti, kes ei mäletaks oma lapsepõlvest, et ronida meeldib igale lapsele. Vastavalt soovidele ja vanusele sai meisterdatud lastele mängumaja, millel on puudu veel mõni lisa, sest laps areneb ja samuti temaga arenevad temaga võimed midagi uut teha. Aga saadame omalt poolt mõned pildid milline mänguväljak meie lapsi rõõmsana ja tegevuses hoiab," kirjutas ta.

Fantaasiarohke mängumaja ehitati puu otsa

Maa Elu lugeja saatis meile fotod puu otsa ehitatud mängumajast. "3-aastasele Randole meeldib väga oma issi ja onu puu otsa ehitatud mängumaja. Talle meeldib väga majas ja rõdu peal mängida," kirjeldas ta. Lisaks on mänguplatsil ka kiik, kus väiksele majaomanikule meeldib kiikuda ja loodust nautida.

Lastelastele kerkis mitmekordne mängumaja

Maire Kumari saatis meile fotod kaunist mitmekordsest mängumajast Saue linnast, kus käivad mängimas tema lapselapsed. 

Mängumaja toob lapsed vanavanematele külla

Birgit Veskilt saatis fotod ise ehitatud mängumajast. Maja otsustati ise hitada, et see oleks piisavalt suur ja täpselt selline nagu neile meeldib. "Tulevikuplaanides on tuua hoovi pealt kiigud maja kõrvale ja liivakast maja alla, et kõik asjad oleksid neil ühes kohas. Lapsed käivad nüüd vanaema-vanaisa/vanavanaema-vanavanaisa juures palju rohkem mängimas ja tegevust jätkub neil nüüd küllaga!" sõnas ta.

Mänguväljak on ühtlasi ka treeningplats

Marja-Lisa Pruul saatis pilte oma poegade Aleksanderi, Georgi ja Karl Roberti mänguväljakust, mille mõned aastad tagasi ehitas neile nende isa Jüri Pruul.

Mänguväljakul on tema kirjeldusel mitmeid funktsioone - saab kiikuda nii tavakiigel kui ka pesakiigul, saab liugu lasta, tornides ronida. Treenimiseks on ronimissein, korvpallikorv, ronimisnöör, kuhu hetkel on seotud poksikott. Kui poksikott üles tõmmata, saab poksida, kui see on all, saab kiikuda. Juba veidi suuremate laste jaoks on olemas ka lõuatõstekang.

"Muidugi mõista, ei puudu mänguväljakult batuut, kus saab uusi trikke ja saltosid õppid," lisas ta. Kogu väljak on kaetud hakkepuiduga, mis on jala all mõnus, ei lase liumäe ja kiikede alust sopaseks minna ning pehmendab ka kukkumist. Mänguväljakust veidi eemal on ka vanakooli liivakast - vana traktori rehv, mis on liivaga täidetud. 

Mängumaja aitab nutiseadmetes eemal olla

Margret Krindal kirjutas, et head suve ja head ilma ei saa raisku lasta. "Tuleb last suunata ja sundida õue oma tegemistega ja selleks luua erinevad võimalused. Aga nähtamatu "võitlus" nutiseadmetega käib ikka koguaeg," sõnas ta. Pildil Sonja oma Kaliküla suvekodus asuva mängumaja ees.

Sonja oma mängumajas Kalikülas. Foto: Margret Krindal

Kumera aknaga mängumaja Viljandimaalt

See mängumaja-liivakast sai ehitatud 9-aastasele Karlile ja 3-aastasele Ruudile Mulgi valda Viljandimaale. "Liivakast oli olemas juba varem, aga suvel pidi seal kasutama päikesevarju, et liigkuum päike mängulusti ära ei võtaks, nii mõtlesingi terrassist ülejäänud sügavimmutatud lauajuppidest ja vanast katuseaknast kokku klopsida väikese maja," kirjeldas foto saatnud Rainar Kõiv Mäe talust Ülemõisast Viljandimaalt.

Raekülas asub oma väike Bullerby

Raekülas asuv lastemaja sai ehitatud kahe pere peale kokku nii, et nii pool majast kui liivakastist on ühes, pool naabripere aias. Poolitajaks lihtsasti avatav värav. "Naabripere lapselaps on meie sugulane ja peretütre parim mängukaaslane, seepärast otsustasid isad, kes on omavahel nõod, lastele maja just nii ehitada. Samal ajal ehitasime omaenda elumaja ja lastemaja ehitati samas stiilis, kasutades ära kõikvõimalikud ehitusjäägid," kirjeldas fotod saatnud Janely Palu.

Majas on kolm korrust: alumine on liivakast, siis on mängutuba ja katuse all on mõlemal pool mõnusad pesad pikutamiseks ja lugemiseks. "Maja küljes on kaks kiiku ja liurada. Suvel veedavad tüdrukud majas ja selle ümber enamuse päevast. See on kui meie oma väike Bullerby."

Vanast vagunist sai mängumaja

Vanast vagunist sai lastele mängumaja. Foto: Milvi Lankots

Milvi Lankots saatis fotos Elvas asuvast mängumajast, mille märksõnaks on saatja sõnul taaskasutus. Nimelt muutis töömeeste vana veneaegne vagun otstarvet ja teenib nüüd, pärast kaunistamist ja sisustamist, lapsi mängumajana.

Vanast vagunist tehtud mängumaja. Foto: Milvi Lankots

 

 

 

 

 

Mängumaja võib asuda ka õunapuu otsas

"Kui aed on väike mahub maja õunapuu otsa!" kirjutas Maret Kaljura meile fotosid saates. Tegevust jagub nii puu otsas asuva mängumaja  sisse, kui ka välja. "Kiigel on mitu funktsioon. Saab kiikuda, korvpalli mängida ja ka jalgpalliväravaks sobilik. Kuna üks kiigepost on ploomipuu, siis lisaks saab sügisel ploome süüa. Kolme rübliku mänguõu on tegevuses juba kaheksa aastat," lisas ta.

 

Mängumaja ehitas tütrele tema isa

Üheteistaastasele Mariannele ehitas tema mängumaja tema isa. "Seal mängumajas on sees mänguköök ja voodi ning laud. Peale selle, et tal on mängumaja, on ka tal batuut ja mänguväljak," kirjeldas foto saatnud Marianne Kähkönen.

Helesinine kaunis mängumaja. Foto: Marianne Kähkönen

 

Imeline mänguala oli ka enda lapsepõlveunistuse täitmine

Kadi Mõttus jagas osa meie õuealast, mis on 7- ja 2-aastase preili käsutuses. Veidi vähem kui aasta tagasi, kui kiigupuu jäi liiga väikeseks mitme erineva atraktsiooni jaoks, otsustasid nad suurelt ette võtta mängumaja ehituse. “Mis seal salata, eks see oli veidike nagu oma lapsepõlveunistuse täitmine,” kirjutas ta.

“Abikaasa kuldsete käte abil valmis koduga samas stiilis majake, mille ehitusel ja kujundamisel võtsime arvesse funktsionaalsust. Maja külge sai kinnitatud nii liumägi, ronimistee, kiigupuu, mis mahutab ämblik- ja ahvikiigu, ronimisredeli, trapets- ja tavakiigu, korvpallirõngas kui ka võrkkiik,” kirjeldas ta.

Maja ümber on palju ruumi jooksmiseks, liivakastiala, kaalukiik ning keksuplatsil on kasutatud dekoratiivkivi Magma, millele veekindla markeriga numbrid joonistatud). “Viimasena kinnitasime majaseinale ka putukahotelli, et tüdrukud saaksid avastada ja uurida putukamaailma.”

Mängumaja sisekujunduse soovisid nad jätta minimalistlikuks. “Märksõnadeks on valgusküllasus, lapsemeelsus, hubasus ja mugavus. Esimesel korrusel on kööginurk ja korvmööbel: siin on hea kohvikut pidada või karvasel vaibal nukkudega mängida. Pööran tähelepanu seinal olevale joonistusele: see on issi ja tütre joonistatud projekt, mis on lõpptulemusega üsna sarnane. Tore mälestus ühe suure unistuse algusest ja täitumisest. Laps mõistis, et unistused võivad täituda. Teisel korrusel on suuuur madrats, kus suviti ööselgi magada saab.”

 

Mängumajas on nii terrass kui väike veesilm

“Saadan pildi ühe seitsme aastase printsessi mängumajast, mis on ehitatud üsna kitsastesse oludesse, ühe eramu hoovi Tartus Tammelinnas. Majal on kaks korrust, rõdu, liivakast ning terrassi sisse rajatud väike veesilm, milles suvel hea jalgu jahutada. Öösiti hoiavad maja valgena mõned päikeselaternad. Rõdul on mõnus muruvaip, millel hea päevitada või sõbrannadega kohvikut mängida. Uksed-aknad on avatavad, et värsket õhku või naabri kassi sisse lasta,” kirjutas 7-aastase Kirsi isa Alvo Nurk.

Ta täpsustas, et maja on ehitatud kaks suve tagasi nii öelda käigupealt, kasutades laia sortimenti höövelmaterjali ning põhilisteks tööriistadeks kujunesid järkamissaag, akutrell ja tikksaag.

Ka väiksesse aeda saab ehitada imelise mängumaja. Foto: Alvo Nurk

Vanaisa ehitas lapselapsele männiku

Pille Putko saatis meile foto mängumajast, mille ehitas oma 3-aastasele lapselapsele Lisettele vanaisa Paul Putko. Lapselaps kutsub oma mängumaja hellitavalt "männikuks".

 

 

Heisake purjed ja mäng saab alata!

Vallo Vunder saatis foto õunapuude varjus on peidus mängumajast, miille katusel kolmemastiline brigantiin. "Sellest saab liikuda üle kiige ehitatud laudtee kaudu varustusplatvormile, kuhu vintsiga vinnata emme valmis pandud piknikukorv," kirjeldas ta.

Mängumaja on kujundatud kui uhke purjelaev. Foto: Vallo Vunder

 

 

Mängu täis päevad mööduvad Tornaado pardal

Ahto Lill saatis pildid 2-aastase Kermo ja 5-aastase Mirko piraadilaevast Tornaado. Laeva kajutis on mänguköök ja õues saab tahvlile kriititega joonistada. Lisaks on õues veel batuut, liivakast ja kiiged.

Helen Viinamäe saatis foto oma 11- ja 9-aastase tütre mängumajast uues suvemajas. "Mängumaja ehitas laste issi juba varem ja algne asukoht oli sel kortermaja hoovis. Ülespanekut ootab veel pesakiik ning laste suur soov on saada sealsete puude vahele ka väike seiklusrada," kirjutas ta saateks.

Helen Viinamäe laste mänguala. Foto: Helen Viinamäe

Siret Õitspuu saatis meile foto muinasjutuliselt kaunist kahekordsest mängumajast.

Siret Õitspuu saadetud foto muinasjutulisest mängumajast. Foto: Siret Õitspuu

 

 

Kene-Ly ja Hebe-Ly mängumaja Kihnus

 

 

Mängida saab nii kohvikut, poodi kui kodu

Kaidi Kraavik saatis meile fotod laste õues ajaveetmise kohast. "Liiv, kiikumine, trossiga sõitmine, ronimine ronimisseinast ja -võrgust, liumägi jms. Lastel tuleb mängides väga vahvaid ideid, mängivad kohviku pidamist, poodi ja kodu. Peavad mängumaja terrassil piknikku," kirjeldas ta.

Kristjan saatis meile foto oma pere mängualast, kus on kiiged, mängumaja ja liivakast, mis kõik omavahel sobivates toonides värvitud. Kuuma päikese eest kaitsmiseks on liivakasti juurde pandud ka päikesevari.

Kristjani pere mänguväljak- Foto: Erakogu

Perekond Jaaksoni laste ja nende sõprade mängumaa. "Hetkel meeldib lastele kõige rohkem puu otsas turnida, kiikuda ja jalgpalli mängida," kirjutas Kaire Jaakson saateks.

Perekond Jaaksoni laste ja nende sõprade mängumaa. Foto: Kaire Jaakson

Lisaks saadeti meile veel mitmeid mängumajade fotosid, mis vaatajale pakuvad vaatamis-, lastele mängurõõmu.