Kriis pani pered toiduhindu jälgima

Kuna kriis sattus kevadhooajale, siis on tarbijal väga vähe eestimaist valikut.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Eriolukord pani meid kõiki oma käitumist ja harjumusi muutma – poes käidi harvem ja osteti korraga rohkem, õhem rahakott aga sundis senisest suurema hoolega hindu uurima.

Ehkki ükski uuring pole seda käsitlenud, usub Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp, et odavama välismaise kauba eelistamine eriolukorra ajal ja pärast seda tundub loogiline, kuna seis oli ebakindel, paljud kaotasid töö või vähendati palka ja inimesed muutusid käitumises alalhoidlikumaks.

Eesti hinnad Euroopa ühed kõrgemad

„Eriolukorra ajal oli näha, kuidas inimesed hakkasid säästma ja ratsionaalsemalt käituma ning muu hulgas valima toiduaineid ka hinna järgi. Hinnatundlikkuse tõid välja juba eelmise aasta tarbijauuringud, mis oli ebatraditsiooniline majanduskasvu tingimustes ja olukorras, kus me elasime üldlevinud hinnangu kohaselt paremini kui kunagi varem,” möönis Potisepp. Pealegi liikus ju perede söömine kriisi ajal koolidest, lasteaedadest ja töökohtadest kodudesse ehk toitu valmistati mitu korda päevas ise. Kindlasti sai see määravaks toiduainete valikul – tehtigi rohkem süüa toorainetest, küpsetati ise kodus leiba-saia ja muud.

Eriolukorra ajal oli näha, kuidas inimesed hakkasid säästma ja ratsionaalsemalt käituma ning muu hulgas valima toiduaineid ka hinna järgi.

Kui tarbijatelt küsida eestimaise toidu eelistuse kohta, siis sageli mõeldakse selle all eelkõige puu- ja juurvilja. Kuna kriis sattus kevadhooajale, siis siin ongi praegu väga vähe kodumaist valikut.

Samas tuleb tõdeda, et Eestis on Euroopaga võrreldes toiduainete hinnad ühed kõrgemad eelkõige sisendihindade kalliduse tõttu. Toidukaupade lõpphinda mõjutab Potisepa sõnul mitu tegurit alates põllumajandustoetuste suurusest, energiaaktsiisidest, toidukaupade käibemaksust, tootmismahtudest kuni kaubanduse juurdehindluseni välja.

Samas püüavad toidutööstused pakkuda võimalikult laia ja mitmekesist valikut toidukaupu nii hinna kui ka koostise, maitse ja pakendi suuruse poolest. Mitmel toiduainel on tarbija jaoks esmatähtis värskus, näiteks piima-, pagari- ja lihatoodetel. Kui neid on meil endal piisavalt ega pea importtoorainet sisse tooma, siis liha Eesti elanike äratoitmiseks ei jätku.

Lisaks peame arvestama järjest rohkem, et loomataudid ja muud haigused jäävad meid saatma ka edaspidi. Kliimamuutused võimendavad olukorda ja selle kaudu meie omavarustatuse taset. Toiduliidu juhi sõnul peame kõigeks selleks lihtsalt igal ajal ja järjest paremini valmis olema.

Ostukorv on suurenenud

Rimi ostujuhi Margus Amori kommentaarist selgub, et toodete valik ei ole kriisi ajal peaaegu muutunud. Küll aga on muutunud ostlemise sagedus ja ostukorvi suurus.

Kohalike toodete eelistamine on tema sõnul viimastel kuudel taas rohkem pildil olnud ja üleskutsed tarbida eestimaist kõlavad sagedamini kui kunagi varem. „Rimi pakub laia valikut nii kohalikku kui ka importtooteid, jättes lõpliku ostuotsuse kliendi enda teha,” märkis ta.

Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles, et kindlasti on kriis oma jälje jätnud tarbimisharjumustesse, eelkõige selles osas, et on hakatud harvem poes käima ja ostetakse rohkem korraga. Samas mängivad tema sõnul ostukorvi muutumisel rolli teisedki tegurid, näiteks hooaeg ehk eri viljade valmimine, samuti kuu algus ja lõpp ehk palgapäevad, aga ka pühad, mis võivad ostustatistikat kuude ja nädalate lõikes mõjutada. Palju sõltub ostlemisel isegi sellest, milline ilm väljas on.

Viiendik elanikest majanduslikult ebakindel

Kantar Emori hiljutine uuring näitas samuti tarbijate ostukäitumise muutumist kriisi ajal. Tarbijate kindlustunne aprillis-mais langes. Näiteks tundis 21 protsenti küsitletuist ennast toona majanduslikult ja 18 protsenti emotsionaalselt ebakindlalt. 29 protsenti uuringus osalejatest ostis eriolukorra ajal vähem ja püüdis säästa. Kui veel sügisel 2019 käis peaaegu iga päev poes 29 protsenti küsitletuist, siis aprillis 2020 vaid 6 protsenti.

Mõistagi kasvas eriolukorra ajal netist ostmine tavapoe asemel. Koguni 32 protsenti küsitletuist nentis, et nende jaoks suurenes internetist ostude sooritamine oluliselt, 21 protsendil oli kasv väike ja 14 protsenti ostis e-kanalite kaudu toidukaupa sootuks esimest korda. Tervitatav on aga see, et 81 protsenti vastanuist oli kindel, et tuleb tarbida üksnes Eesti ettevõtjate toodangut.

Enamik usub, et kõik on möödas, aga ei ole

Marje Josing.

FOTO: Eero Vabamägi

Muutusi toidu tarbimises võis täheldada eelkõige eriolukorra ajal, kus inimesed olid rohkem kodus, käisid vähem poes ja ostsid korraga suuremaid koguseid. Näiteks liha ja hakk­liha osteti palju rohkem, et sellest siis ise midagi söögiks teha.

Pikem vaade sõltub sellest, mis saab tarbijate ostuvõimest edaspidi. See on murekoht. Praegu ei ole hind veel kuigi oluliseks ostuargumendiks saanud ja enamik usub, et kõik ongi möödas. Aga ei ole.

Praegu pole olukord ju majanduslikus mõttes veel väga hull, sest paljud on saanud tööjõuturu toetusi ja teisi erinevaid meetmeid. Selgushetk, kui palju majandus taastub, tuleb sügisel. Me ei tea, kui suur saab olema töötus, prognoosid pole ju kuigi head. Aga töötus mõjutab tarbijate ostukäitumist kindlasti. Praegu puudutab see ehk rohkem suuremaid oste, nagu kinnisvara, autod ja muu säärane, mida kaalutakse põhjalikumalt.

Kuna inimesed pole mõnda aega saanud reisimisele ja meelelahutusele kulutada, siis võib neil praegu veel toidu jaoks rohkem raha käes olla, aga mida toob sügis, ei tea praegu maailmas keegi.

Eestile on oluline, kuidas taastuvad eksporditurud, näiteks Saksamaa autotööstus, milliseks kujunevad Ameerika-Hiina suhted, toorainehinnad maailmas ja veel palju muud. Toidutarbimine on selles ahelas ainult üks väike, kuid see-eest kõige stabiilsem lüli, sest süüa tahavad kõik. Rohkem kannatavad rõivad ja vabaajakaubad.

Praegu tundub, et suur osa inimesi arvab kriisiajale tagasi vaadates, et oli nohu ja läks mööda. Kahjuks on ka teisi arvamusi. Esialgu kogub hotelli- ja restorani­äri tuure, mis on muidugi hea, aga võtmekoht on ju välisturism ja kui see ei taastu, siis ei suuda kohalikud kuigi kaua välismaalastest tühjaks jäänud kohti täita. Seda enam, et majandusele ennustatud langus 10 protsenti SKPst tühjendab inimeste rahakotte üsna kiiresti, sest töötuse määr kasvab.

Palju sõltub sellest, mis viirus teeb. Hiina on juba osa linnasid ja Pekingis mõne piirkonna uuesti kinni pannud. Kui kuulen pealt arutamist, et võiks selle ralli ikka Eestis korraldada, tõusevad mul juuksed peas püsti. Tundub, et Saaremaast pole mingit õpetust võetud. Olukorras, kus osa riike keeldub, arutame meie tõsimeeli, et oleks kena Lõuna-Eestisse üks uus koroonakeskus teha.

Tundub, et varasemad halvad kogemused on tänaseks unustatud, aga viirus ei unusta ja tuleb tagasi. Pole mingit võimalust, et ei tule – eri prognooside järgi võib tulla kergemalt, aga ka raskemalt.

Mingil määral oleme valmis, aga on ka neid, kes üldse ei hooli. Nagu oli Suurbritannias ja Saksamaal, kus haiglad ja surnukuurid olid täis, aga osa inimesi protestis häälekalt oma vabaduste piiramise vastu. Ma ei tea, kas peaks inimestele väljastama tõendid selle kohta, et neid pole vaja ravida ja võib surra lasta? Aga nad vist tahavad ikka kõike korraga – et oleks lõbus ja pärast neid ravitaks kah.

Populaarne

Tagasi üles