"Me tahame mõista, mis põhjustab kliimamuutuste poliitikate tagajärjel struktuurse muutuse läbitegevate piirkondade edu või ebaõnnestumise," ütleb Lukas Hermwille, projekti koordinaator rahvusvahelise kliimapoliitika uurimisüksusest Wuppertal'i instituudist Saksamaal.
Samuti uuritakse struktuurimuutusega toimetulemise strateegiate tõhusust ja töötatakse välja vahendid, mis võimaldavad piirkondadel ennast hinnata ja arengut jälgida selle protsessi käigus.
Projektis keskendutakse neljale piirkonnale: Rhenish pruunsöe kaevandamispiirkond Saksamaal, Sileesia Poolas, Lääne-Makedoonia Kreekas ja Ida-Virumaa põlevkivipiirkond Eestis. Suur tähtsus projektis on kogemuste vahetamisel nende piirkondade vahel ja ka teiste projektis mitte osalevate nn söepiirkondadega.
Eesti poolne projekti koordinaator Annela Anger-Kraavi Cambridge Ülikoolist Inglismaal, kes selle projekti puhul on jõud ühendanud Eesti Keskkonnauuringute Keskusega rõhutab, et “süsinikuvabale majandusele üleminekuga kaasnevate probleemide, näiteks soolise või ealise ebavõrdsuse ja perede sissetulekute muutumise, mõistmine võimaldab leida lahendusi, mis aitavad majanduse ümberkujundamist plaanida nii, et neid probleeme ei teki ja, et eesseisvad muutused kohtleksid kõiki osapooli õiglaselt.”
EKUKi juhatuse esimehe Margus Kördi sõnul on projektis osalemine seotud uute väljakutsetega. „EKUKil on väga hea ülevaade Ida-Virumaa keskkonnaprobleemidest ja olemas on sellealane oskusteave ning spetsialistid, kuid oluline on vaadelda teemasid kompleksselt. Keskkonnateadlaste ning sotsiaalteadlaste koostöö annab hea ja uudse võimaluse Ida-Virumaa laiapõhjaliseks analüüsiks.”
Sotsiaalseid mõjusid keeruline ennustada
”Põlevkivisektori järk-järguline vähenemine on toimunud juba viimased 30 aastat” tõdeb Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi kohusetäitja Hardi Murula.