/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2013/09/05/2186821t1hc9f8.jpg)
Pühapäeval, 28. juunil on Tallinna Botaanikaaias eriline tähelepanu pööratud suursugustele, kuid kohati vanaaegseteks lilledeks peetud pojengidele.
Botaanikaaia teemapäeva täht on suursugune pojeng
Kuulub pojengki nende taimede hulka, kes tänu oma kaunile välimusele ning vähenõudlikkusele levis mõisaaiast taluaeda. Kasvatati põhiliselt kolme „sorti“: nn matsiroosat, punast ja valget.
Nüüdseks on pojengisõprade aedadesse lisandunud sadu põneva õiekuju ning –värviga sorte ja hübriide. Suurte lõhnavate pojengiõite sülemitega seostuvad sageli koolide lõpuaktused ning suve algus.
Iidsetest aegadest alates on aga pojengid olnud kasutusel hoopis ravimtaimedena, kasutatakse praktiliselt kõiki taimeosasid, alates juurtest ning lõpetades õitega.
Hiinas ulatub pojengide kasvatamistraditsioon mitme aastatuhande taha, nende õied sümboliseerivad kuninglikkust, jõukkust ja ilu.
Looduses on perekond pojeng (Paeonia) levinud põhjapoolkeral: Euroopas, Aasias, PõhjaAafrikas ning Põhja-Ameerika lääneosas, kuid tänu inimese sekkumisele muutunud kasvualadel haruldaseks.
Hiinas ulatub pojengide kasvatamistraditsioon mitme aastatuhande taha, nende õied sümboliseerivad kuninglikkust, jõukkust ja ilu.
Tallinna Botaanikaaias on eksponeeritud üle 250 rohtse pojengi sordi, mõned puispojengid ja Itoh-hübriidid. Iga päev juuni lõpust juuli keskpaigani pakub üllatusi vastavanenud uute õite näol.
Teemapäeva raames toimuvad ekskursioonid, lisaks räägib taimekaitsespetsialist Pille Hermann tavalisematest kahjustajatest pojengidel ning annab nõu, kuidas nendega koos elada.