Eesti võiks olla mahemaana vähemalt sama kuulus, kui oleme e-riigina, leiab Organic Estonia asutaja Siim Kabrits. „Paberi peal on riigil ilus suur plaan, kuid tahet ja ressurssi seda päriselt ellu viia paraku väga palju pole.”
Koroonakriis võiks olla vesi maheda Eesti veskile
Seda näitavad mõneti arvudki. Nimelt on meil väga ambitsioonikas plaan, et järgmise aasta lõpuks saaks vähemalt 51 protsendil Eesti maismaast kasvatada või korjata mahetoodangut. See peaks olema 2 250 000 hektarit. Viimaste andmete järgi on Eesti maheala suurus aga umbes viiendik sellest ehk 555 059 hektarit. Mahepõllumaa moodustab sellest 224 161 hektarit ja taimsete saaduste korjeala ehk mahemetsamaa 330 898 hektarit. Mahepõllumaa osas võetud plaani täitmisega on väga kiire, sest plaani järgi peaks seda meil järgmisel aastal olema 250 000 hektarit.
„Kui vaadata meie potentsiaali maheriigina, siis on kurb, et me pole seda kasutanud ega saa veel hästi aru, kui tugevasti eristuv müügiargument meil olemas on,” ütles Siim Kabrits. „Peame endale ka tuhka pähe raputama, et pole suutnud jõuda tavaettevõtjate juurde, et ka nemad mõistaksid mahetoodangu ekspordipotentsiaali.”