Koroonakriisiga argiellu tulnud kaitseriietus ja desinfitseerimine on toidutööstuses igapäevane

Toidutööstuses töötajad ei desinfitseeri pidevalt mitte ainult käsi, vaid ka jalanõusid. Koroonaperioodil kasvas pesu- ja desovahendite kogus ettevõttes aga 50% võrra veelgi.

FOTO: Meelis Meilbaum

Paljude jaoks oli enne koroonakriisi käte desinfitseerimine harjumatu tegevus ja valgesse riietunud maskides inimesed kõhedust tekitavad. Toidutööstuses on see täiesti tavapärane, sõnas HKScan Estonia AS juhatuse esimees Anne Mere.

Anne Mere sõnul ei toonud koroonakriis tootmisliinidel töötavatele inimestele totaalselt erinevaid tööpraktikaid, kuid vaatamata sellele tõhustas HKScan ka oma vastavaid ohutus- ja turvameetmed märgatavalt.

Paljude jaoks oli enne koroonakriisi käte desinfitseerimine harjumatu tegevus ja valgesse riietunud maskides inimesed kõhedust tekitavad. Toidutööstuses on see tema sõnul täiesti tavapärane.

„Töötajad ei desinfitseeri pidevalt mitte ainult käsi, vaid ka jalanõusid. Isegi suured kaubaautod, mis sisenevad loomadega ühisele territooriumile läbivad desinfitseerimisvanni. Lisaks tavapärastele desopunktidele tootmises panime täiendavalt 20 desopunkti kontoriruumidesse. Koroonaperioodil on pesu- ja desovahendite kogus kasvanud 50%,“ kirjeldas Mere.

Töötajatele edastati juba jaanuari lõpus viirusevastased ettevaatusjuhised. „Oleme näiteks eraldi välja toonud, et kättpidi tervitamine ei ole lubatud,“ toob Mere näite.

„Samuti on kõikidel, kes ei ole tootmistöötajad, kohustus vältida tootmisruume. Kaubalaadimine peab toimuma ilma igasuguse füüsilise kontaktita. Vastuvõetud kaupa ja saatekirju võib meie töötaja puutuda üksnes kummikindaid kasutades. Kaupa vedav autojuht meie tootmisüksuse valdustesse siseneda ei või, ehk peale- ja mahalaadimist võivad teha üksnes meie töötajad. Kaupa toovate ja viivate autode maht päevas on umbes 100 autot, kes kõik pidid uusi rutiine täpselt järgima,“ selgitas Mere.

Tema sõnul tajusid kõik töötajad olukorra tõsidust ja oma vastutust selles, et ka antud kriis ei ohustaks Eesti inimeste toidu kättesaadavust ning see oleks usaldusväärne ja kvaliteetne.

„Oleme Eesti ja kogu Baltikumi suurim seakasvataja ning Eesti ainus broilerikasvataja, mis tähendab, et ka loomad ja linnud meie farmides vajavad igapäevast hoolitsust. See eeldab samuti vajalike töökäte olemasolu ja meie inimeste tervena püsimist, et tagada vajaliku kodumaise tooraine olemasolu ning lihatööstuse töö jätkumine,“ lisab Mere.

„Meie inimesed pidid püsima tööl ajal, kui kogu riigis paluti kodus püsida. Eriolukorrast olenemata ei olnud nende tööd ning ka igapäevast hoolitsust vajavaid loomi ja linde võimalik koju ümber kolida. Pidime leidma lahenduse, kuidas suudaksime olukorrast tuleneva nõudluse suurenemisele vastata, tootmistegevusi ümber korraldada ja tagada toidu olemasolu poeriiulitel,“ ütles Mere.

Märtsi keskel tõi ostupaanika väga järsu nõudluse kasvu: 14. märtsi tootmistellimus oli 190 000 kg, mis andis silmad ette nii 2019. aasta jaanipäeva kui jõulude suurimale müügipäevale. Jaanipäevaks valmistutakse tavaliselt aegsasti ette, nüüd oli vaja reageerida ühe päevaga.

Ettevõte värbab hooajaliselt juurde 21 töötajat

Seoses suvel hoogustuva grilltoodete nõudlusega teeb lihatööstusettevõte aga juba ettevalmistusi, et ajutiselt abikäsi endale juurde palgata. HKScan Estonia värbab sel hooajal juurde 21 inimest, kellest 9 asuvad tööle Talleggi linnukasvatuses ja lihatööstuses ning 13 Rakvere lihatööstuse üksustes. Hooajalist tööd jagub Talleggi Tabasalu tootmises vähemalt septembri ning Rakveres augusti lõpuni.

Populaarne

Tagasi üles
Back