Avalikes supluskohtades ei pea enam olema riietuskabiine ja tualettruume

Enam ei pea avalikes supluskohtades olema riietuskabiine, prügiurne ja tualettruume. Nõuete leevendamist tingis asjaolu, et sageli jäid seetõttu supluskohad asutamata ja nendes veekontrolli ei teostatud. Ujuma läksid inimesed sinna sellegi poolest. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Kristjan Teedema

Suplushooaja avamisel 1. juunil on tänase seisuga valmis 53 supluskohta, mille rannad on heakorrastatud ning mille veekvaliteet on kõikjal nõuetele vastav.

Veekvaliteedi seiret tehakse kokku 85 supluskohas, neist 37 on mererannad ja 48 siseveekogu. Esmakordselt on vee kvaliteet jälgimise all üheksas uues supluskohas.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lembi Tiksi sõnul on selle suplushooaja suurimaks muudatuseks see, et enam ei nõuta avalikes supluskohtades riietuskabiinide, tualettruumide ja prügiurnide olemasolu.

„Muudatuse tingis asjaolu, et vana korra kõrged nõudmised tekitasid praktilises elus paljudele supluskohtade valdajatele probleeme ning takistasid seega supluskoha asutamist,“ ütles Tiks, kelle sõnul pole supluskohana mitteregistreeritud veekogu valdaja kohustatud ka võimalikku reostusohtu näitavaid veeproove tegema.

Muudatuse tingis asjaolu, et vana korra kõrged nõudmised tekitasid praktilises elus paljudele supluskohtade valdajatele probleeme ning takistasid seega supluskoha asutamist.

„Tulemuseks oli olukord, kus inimesed käisid supluskohtades suplemas, mille veekvaliteet ei vastanud nõuetele.“

Tiksi sõnul ei saa terviseamet sellistes kohtades suplemist takistada, mistõttu tuleb suurendada seiratavate supluskohtade arvu. „Kuna eelkõige on oluline kaitsta inimeste tervist, on oluline suurendada avalike supluskohtade arvu ning motiveerida nende haldajaid vee kvaliteeti regulaarselt kontrollima. Sel aastal on näha, et huvi veekogu supluseks avada ja seega vee kvaliteeti kontrollida on eelmise aastaga võrreldes suurem.“

Supluskohad peavad olema suplushooajal hooldatud ja korrastatud. Supluskohas on alati olemas suplejatele nähtavas kohas suplusvee kvaliteedi info ja supluskoha valdajate kontaktandmed.

Kuna inimesed on harjunud suplemas käima ka avalikes looduslikes veekogudes, tuleks suplejail alati ka ise vee puhtuses veenduda. Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, õlikile või on vesi läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam. Lahtiste haavade olemasolul tuleks suplemist vältida ka nõuetele vastavas ja vee kvaliteeti seiratavas supluskohas. Sellel aastal ei tohi unustada avalikes supluskohtades ka mõistliku vahe hoidmist teiste inimestega.

  • Supluskohtade veekvaliteedi andmetega on suplushooaja jooksul võimalik tutvuda terviseameti kodulehel.
  • Eelmise suplushooaja vältel võeti kõikidest jälgitavatest supluskohtadest kokku ligi 600 suplusveeproovi, neist ligi 200 terviseameti järelevalve käigus.
  • Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli (kolibakteri) ja soole enterokokkide hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna nad võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku fekaalse reostatuse määratlemisel.
  • Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini.

Suplusvee kvaliteeti jälgitakse Harjumaa 20, Ida-Virumaa 10, Tartumaa 10, Järvamaa 9, Pärnumaa 6, Hiiumaa 5, Jõgevamaa 4, Valgamaa 4, Läänemaa 3, Lääne-Virumaa 3, Võrumaal 3 ja Saaremaal 3 suplusrannas. Vähem seiratavaid supluskohti Viljandimaal, Raplamaal ja Põlvamaal.

Populaarne

Tagasi üles
Back