Põllumehed: meie maksu- ja tolliametit ei karda, ta on meie partner

Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemetsa sõnul leidub kindlasti ka selliseid elupõliseid maainimesi, kes on aastakümneid oma peenramaad harinud ja käivad turul oma hoole ja armastusega kasvatatud marju müümas, et mõnikümmend eurot pensionile lisa teenida, kuid enamikule maasikakasvatajatele on aus konkurents väga oluline ja sellepärast ka maksude maksmine.

FOTO: Caro / Bastian/Caro / Bastian

Maksu- ja tolliamet on meie igapäevane partner, kellega käib tihe suhtlus ning maksud on maksmiseks, kinnitavad Eesti Maasikakasvatajate Liit, Eesti Aiandusliit ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda vastuseks rahandusminister Martin Helmele, kes süüdistab maasikakasvatajaid maksukuriteos.

„Kurb on tunnistada, et kui julgesime oma murest rääkida ja ootasime valitsuselt vastutulekut, saime vastuseks kuriteo kahtlustuse,“ lausus Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets.

„Meil on maksu- ja tolliametiga pidev ja tõhus koostöö, loodame sama ka valitsuselt. Võib-olla ei ole kõik maasikakasvatajad maksuameti töökorraldusega lõpuni kursis, kuid kaubanduslikele tootjatele on seadusekuulekas tegutsemine oluline. Kindlasti leidub ka selliseid elupõliseid maainimesi, kes on aastakümneid oma peenramaad harinud ja käivad turul oma hoole ja armastusega kasvatatud marju müümas, et mõnikümmend eurot pensionile lisa teenida. Enamikule maasikakasvatajatele on aus konkurents väga oluline ja sellepärast ka maksude maksmine.“

Kindlasti leidub ka selliseid elupõliseid maainimesi, kes on aastakümneid oma peenramaad harinud ja käivad turul oma hoole ja armastusega kasvatatud marju müümas, et mõnikümmend eurot pensionile lisa teenida. Enamikule maasikakasvatajatele on aus konkurents väga oluline ja sellepärast ka maksude maksmine.

„Põllumajanduskoda ümbrikupalga maksmist ei salli ning ei soovitada seda mitte ühelegi põllumajandussektori ettevõttele,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus peame oma liikmeid kaitsma lausrünnaku eest. Tööjõumure on kogu põllumajandussektoril, kuid eesliinile on jäänud maasikakasvatajad. On kahetsusväärne, et kogu sektori maksukäitumine seatakse pealiskaudse info põhjal kahtluse alla. Kui rahandusminister soovis meid aga pelgalt maksukuulekusele üles kutsuda, nagu kõiki Eesti ettevõtjaid, siis sellega saame igal juhul nõustuda – peame ausat käitumist mõistlikuks ja õigeks. Eestis on olemas selged reeglid ja nõuded, kus toimub nii kohalike kui välismaiste töötajate registreerimine ja kuidas toimub maksustamine. Politsei- ja piirivalveamet ning maksu- ja tolliamet teevad oma tööd kohusetundlikult igal pool, ka maasikapõllul.“

„Kõik riigikogu ja valitsuse liikmed on teretulnud nii talusid külastama kui maasikaid korjama,“ ütles Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin.

„Juba paari nädala pärast on võimalik hooajatöödel kaasa lüüa kuni septembri keskpaigani. Esimesed aktivistid on juba maad kuulamas käinud. Ainult siis, kui Eesti juhid mõistavad riigi juurprobleeme, on võimalik neid lahendada. Kõrghooaja tööpuudus põllumajanduses on valus mure, veel valusam hakkab siis, kui tööjõukriis jõuab pärale teistesse sektoritesse. Praegu toimuv maasikakasvatajate halvustamine on kohatu, mure on suur kogu põllumajanduses.“

„Ainuüksi Maasikakasvatajate Liidu liikmete registreeritud töötajaid oli 2018. aasta II kvartalis 537 inimest ning 2019 II kvartalis 644 inimest,“ selgitas Elke Lillemets. „Maasikakasvatussektorisse ei kuulu aga vaid liidu liikmed. Sama suurusjärk või isegi rohkem on kasvatajaid, kes liitu ei kuulu. Sisuliselt räägime kogu sektori eest, sest meie poole on sama murega pöördunud paljud liiduvälised kasvatajad. Sellest tulenevalt on ka välistööjõu vajaduse suurusjärk umbes 1000 inimest.“

Populaarne

Tagasi üles