Poegi kaitsvad metsloomad võivad muutuda agressiivseks

Põdravasikas. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Kätte on jõudnud aeg, mil metsaelanikud on poegadega liikvel ning inimeste kohtumised nendega sagenevad.

Sotsiaalmeediasse ilmuvad ülesvõtteid inimeste kokkupuudetest metsloomapoegadega ning tavapärasest rohkem juhtub neljajalgsetega ka liiklusõnnetusi. Paljudel puudub teadmine, kogemus või arusaam, kuidas sellises olukorras käituda. Eesti Jahimeeste Selts pani selleks puhuks kirja mõned nõuanded.

„Kehtinud eriolukord meelitas inimesi tavapärasest rohkem loodusesse matkama. See tendents jätkub aktiivselt ja see on väga hea praktika,“ leiab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht ja jahindusbioloog Tõnis Korts.

„Kevadel ja suve algperioodil peaksime aga metsaasukaid võimalikult vähe häirima. Me jagame nendega ühist elukeskkonda ja seetõttu peame nendesse austavalt suhtuma. Kohates loomapoegi on targem kohe lahkuda, mitte hakata näiliselt abituid olevusi abistama või neid pildistama. Reeglina on vanem kuskil lähedal ja mida varem ta saab oma poegadega ühineda, seda parem.”

Reeglina on vanem kuskil lähedal ja mida varem ta saab oma poegadega ühineda, seda parem.

Maikuus sünnivad põtradel vasikad, karud liiguvad ringi poegadega, metssigadel on põrsad ja lindudel on käimas pesitsushooaeg.

EJS jagab nõuandeid juhuks, kui peaksid metslooma ja poegadega kokku sattuma:

• Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele võib emaloom poegi kaitstes näidata ülesse agressiivsust ja ka rünnata.
• Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib rünnata.
• Kui satud kokku metslooma poegadega või linnupesaga lahku viivitamatult. Pikem kokkupuude järelkasvuga võib põhjustada nende hülgamise või sattumise kiskjate saagiks.
• Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja nende poegi ning seeläbi ise ohvriks sattuda.
• Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida (silitada, sülle võtta või selfisid tegema hakata). Mida lühem on kokkupuude järglastega, seda parem nendele.
• Ära kunagi meelita söödaga metslooma enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini majade juurde toitu otsima.
• Ei tohiks ligineda ka linnule, kes on silmnähtavalt erutunud, käitub ärevalt või teeskleb vigast. Kui leiad linnupesa, suru maha uudishimu ja lahku pesitsusterritooriumilt. Enneaegselt pesast lahkunud linnupoegade häirimine võib põhjustada nende sattumist kiskjate suupisteks.
• Osadel metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Nt põtradel poegimisajal või tetredel ja metsistel pulmamängu ajal.
• Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et nendel võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid, täid). Kui oled paljaste kätega looma puutunud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimalusel desinfitseerida.
• Vigastatud looma leidmisel ei tohiks teda häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313).
• Teedel liiklemisel tuleb arvestada võimalusega, et sinna satuvad loomapojad. Loomade aktiivsus on suurem varahommikul ja hilisõhtul.
• Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade ja lindude loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud.