Kodukasside tõttu on välja surnud vähemalt 33 loomaliiki (1)
12. mai 2020, 10:06
/nginx/o/2020/05/12/13097339t1h75ae.jpg)
Kodukasse on hinnanguliselt 600 miljonit, mis on rohkem, kui kõiki teisi kaslasi kokku. Seetõttu on pidevalt tähelepanu all ka nende mõju loomastikule: kodukasside saagiks langeb aastas miljardeid loomi ning nende tõttu on väljasurnud vähemalt 33 loomaliiki.
Siiski ei ole täpselt teada kasside lokaalne ökoloogiline mõju ehk teisisõnu me ei tea, kui kaugele kassid kodust liiguvad, kas nad üldse piirkonna loomastikku mõjutavad ja kas see erineb looduslike kiskjate mõjust, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatleja portaalis.
Tõenduspõhiste teadmisteta on aga raske langetada looduskaitselisi otsuseid, mis kasside puhul kipuvad sageli olema emotsionaalsed. Näiteks on vaja õigete otsuste tegemiseks teada, kas kasside tubastes tingimustes pidamise propageerimine on mõistlik, kas metsistunud kasse kaitsealadelt või nende lähistelt oleks vaja püüda, kas tuleks seadusega keelata hulkuvate kasside toitmine jne.
Omanike andmetel murrab kass ühes kuus keskmiselt 3,5 saaklooma (närilisi, roomajaid, kahepaikseid, linde), mis teeb aasta jooksul murtute arvuks 14,2–38,9 looma hektari kohta. Kuna eelnevatest uuringutest on teada, et ühe koju toodud murtud looma kohta murravad kassid lisaks 1,2–3,3 looma, keda koju ei tooda, on kassi aasta keskmine saak 50,4–138,6 looma.
Selline hulk ei ole midagi erakordset (see on sarnane või veidi suurem kohalike looduslike kiskjate saagist), kuid kasside ökoloogilist mõju suurendab märgatavalt nende arvukus ja asustustihedus. Ka ei ole alust arvata, et kohalikud looduslikud kiskjad mõjutaksid kasside kodupiirkonna suurust, tegemisi või kontrolliks nende arvukust.
Oluline on meeles hoida, et kassi ökoloogiline mõju sõltub omaniku suhtumisest. Hiljutine Inglismaa kassipidajate küsitlus näitab, et suurem osa kasside vabapidajaid paraku õigustavad oma tegevust, tuues ettekäändeks kassi tervise, heaolu ja kasside poolt põhjustatud kiskluse kui isereguleeruva ökoloogilise protsessi.
Ka Linnuvaatlejas viidatud uuringu tulemused kinnitavad, et ühe kassi mõju kohalikule loomastikule on võrreldav ühe loodusliku kiskja omaga, kuid kuna kasside asustustihedus on kordades kõrgem, on kordades suurem ka nende ökoloogiline mõju eelkõige kodu lähiümbruses.