Lisaks uuriti, kuidas on soojad ja veevaesed talved mõjunud Endla järve kalastikule. „Endla järv on teadupärast madala veega ning kui ikka taevast midagi alla ei tule, on seis murettekitav,” selgitab Eesti Maaülikooli kalastiku-uurijaTeet Krause oma uuringuaruandes. 2018. ja 2019. aasta talvel märkasid Endla järvel ja ümbruskonnas kalastanud ning seal liikunud kalamehed, et järve suubuvas peakraavis ja selle suubumiskohas on hulgaliselt surnud kalu. Haugide, särgede, ahvenate hulgas nähti ka linaskeid, kes on ajutise hapnikupuuduse ehk hüpoksia suhtes vähemtundlikud ja taluvad seepärast selliseid ekstreemseid olusid paremini. Katsepüükidel tabati 60 linaskit, paar kudenud haugi, paar säinast ning seni suurim Endla järvest välja püütud ahven. Too 1180-grammine isend osutus 11-aastaseks. Analüüside alusel saab väita, et Endla kalastik elas ületalve päris hästi. Endla järve linaski, haugi ja ahvenaasurkond talvitus vähemalt rahuldaval tasemel ja annab püügivõimalusi tulevikuski.
Kalastiku uurimise väikejärvedel tellib igal aastal Keskkonnaministeerium. Uuringuga selgitatakse kalavarude seisundit sellistes Eesti väikesiseveekogudes, kus on lubatud nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega, aga ka ainult harrastuslik kalapüük õngpüünistega.
Eestis on ca 2800 järve. Ligi veerandsaja aastaga on kalanduslikult uuritud nüüdseks vähemalt 234 Eesti seisuveekogu (looduslikku järve, paisjärve, veehoidlat, tehisjärve), neist kalamajanduslikult olulisemaid mitmeid kordi. Uuringut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.