:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660321t1h16dd.jpg)
Turvafirma G4S tellis uuringu, mille andmeil on vinguandur olemas vaid 27 protsendil suvilaist ning 29 protsendil neist suvilaist, milles on tahkeküttel põhinevad küttekolded või gaasiseadmed – seejuures ei kavatse 41 protsenti neist, kel suvilas vinguandurit veel pole, seda ka lähiajal paigaldada.
„Seda, miks suvilasse andurite paigaldamine plaanis ei ole, põhjendatakse ennekõike asjaoluga, et seal ei köeta, ei käida kütteperioodil või viibitakse väga lühikest aega,“ ütles turvafirma Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun ja lisas, et tegelikult on ülioluline paigaldada vinguandur suvilasse ka siis kui seal käiakse mõned korrad aastas.
“Kui seal ööbitakse ja pliidi või ahju alla tuld tehakse, siis tuleb öömajalisi kaitsta. Vingugaas ei anna esimesel eksimusel andeks, vaid tapab alati, kui ta tuppa lahti lasta,” põhjendas Õun.
Suvekodude küttekollete hooldamisse kiputakse ka lõdvemalt suhtuma, jäetakse kokkuhoiu mõttes korstnapühkija kutsumata, sest nii tihti ei köeta. Sedasi ei märgata võimalikke probleeme küttekehades. Vinguandur annab kohe märku kui küttekoldest suitsu või vingu tuppa tuleb.
„Meil üks klient oli oma maakodus enne lahkumist teinud ahju tuhast tühjaks. Paraku oli tuha sees peidus veel hõõguvaid söetükke viimasest kütmisest, mida inimene ei märganud. Majaperemees tõstis tuha pahaaimamatult plastmassist ämbrisse ja sõitis ise seejärel Soome tööle. Õnneks oli tal seal andur, mis teavitas tuleohust G4S-i juhtimiskeskust. Meie patrull sõitis kohale, kustutas tulekustutiga umbes ruutmeetrise põlengu ja päästis sedasi ilusa maamaja täielikust hävingust,“ tõi Õun näite.
„Kõige tähtsam on loomulikult hoida oma suvekodu küttekolded korras ja hooldada neid regulaarselt. Aga vinguandur peab inimeste turvalisuse hoidmiseks olema ka siis kui korstnapühkija on käinud. Nii nagu me ei näe ega tunne ninaga eluohtlikku vingugaasi, ei märka inimesed sageli ka probleemi oma küttekolletes,“ rõhutas Õun.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)