Ohustatud linnuliik peatas Tartumaal haneliste heidutusjahi

Hanekari võib pakkuda küll toredat vaatepilti, kuid põllumehe silmis on haned tõelised kahjurid.

FOTO: Ain Liiva

Rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Põllumehed on olukorra leevendamiseks korduvalt teinud ettepanekuid kevadise heidutusjahi lubamiseks, sest teiste heidutusvahendite mõju on piiratud või ammendunud. Tänavu viiaksegi heidutusjahi tõhususe hindamiseks läbi ulatuslikum uuring.

Haneliste jaht on Eestis lubatud 20. septembrist kuni 30. novembrini. Tänavu viiakse heidutusjahi tõhususe hindamiseks OÜ Rewild poolt läbi ulatuslikum uuring.

20. aprillil saabunud teate kohaselt peatas Keskkonnaamet seoses väike-laukhane leiuga Tartumaal Aardla poldril uuringu 44 põllumassiivil.

Väike-laukhani (Anser erythropus) on arktilises tundras ja metsatundras pesitsev ja ülemaailmselt ohustatud ning kaitstud haneliik.

FOTO: Wikmedia Commons/BS Thurner Hof

Väike-laukhani (Anser erythropus) on arktilises tundras ja metsatundras pesitsev ja ülemaailmselt ohustatud ning kaitstud haneliik. Kogu Euroopa asurkonna suuruseks on kõigest kuni 110 lindu. Ajalooliselt hõlmab nende levikuala kogu Euraasia mandri põhjaosa.

Tänapäevaks on väike-laukhanede Euroopa-osa pesitsusareaal kokku kuivanud väikesteks laikudeks Põhja-Norras, Koola poolsaarel ja mingil määral ka Rootsis. Läänepoolne põhipopulatsioon pesitseb Uurali põhjaosas ning Jamali ja Taimõri poolsaarel. Idapoolne põhipopulatsioon pesitseb Ida-Siberis. Väike-laukhanede teadaolevad talvitusalad asuvad Euroopa kaguosas, Lähis-Idas ja Hiinas. Eestis väike-laukhaned ei pesitse, aga tähelepanuväärne osa Euroopa asurkonnast rändab siit kevaditi läbi ja peatub eeskätt Lääne-Eesti rannaniitudel ja põldudel.

Mujal aga uuring jätkub. Seekord uuritakse Eesti erinevates piirkondades erinevate heidutusviiside (sh letaalne) mõju. Oma huvist haneliste heidutusjahi uuringus osaleda andis tänavu teada 151 põllumeest, kõige suurem huvi oli Lääne-Virumaal (20 %) ja Tartumaal (17 %), kuid suurt huvi uuringus osalemise vastu näidati üles ka Jõgeva-, Järva- ja Saaremaalt.

„Kuna põllumehed on leidnud, et muud haneliste heidutusviisid ei anna piisavaid tulemusi, siis soovitame teiste riikide kogemusele tuginedes heidutusmeetmete hulka ka kevadist heidutusjahti, mis aitaks linde põldudelt eemale peletada ja teeks ka muud heidutusmeetmed tõhusamaks. Eelmise aasta novembris avalikustatud tulemuste põhjal järeldasid uuringu teostajad, et letaalne heidutus oli mõnevõrra mõjusam. Seda kinnitavad ka teiste riikide vastavad kogemused ja praktika. Kevadine letaalne heidutus on kasutusel mitmetes riikides ja haneliste suurenevate populatsioonide puhul on see aktsepteeritud,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige ja teraviljatoimkonna esimees Olav Kreen.

Kahjudest teatamine on oluline

„Osalist leevendust lindude poolt tekitatud kahjudele pakub riigi poolt makstav hüvitis. Põllumehed peaksid Keskkonnaametile kahjudest kindlasti teada andma, kuigi kahjude õiglases ulatuses kompenseerimisele seab omad piirid riigi finantsvõimekus ja Euroopa Liidus kehtivad riigiabireeglid. Keskkonnaametnikud hindavad vastavalt kehtestatud metoodikale kahjustuse ja selle põhjal arvutatakse hiljem ka kompensatsioon, mis on kuni 3200 eurot aastas tootja kohta“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige ja teraviljatoimkonna esimees Olav Kreen.

Kreeni sõnul on kahjudest teatamine oluline, kuna see aitab paremini hinnata nende tegelikku ulatust ja mõju Eesti põllumajandusele. Ainult nii saab selgitada linnukahjude probleemi tõsidust.

Põllumeestel palutakse Keskkonnaameti üldisele e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee anda teada rändlindude tekitatud põllumajanduskultuuri kahjustustest.

Täpsemat infot kahjudest teatamise kohta ja avalduse vormi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Populaarne

Tagasi üles
Back