Spikker aiapidajale: loodusele võivad ohtlikuks osutuda nii lupiin kui vitamiinirohke astelpaju

Astelpaju Pollis

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Kevad on käes ja rohenäppudel on käed tööd täis. Suure istutamise, harvendamise, kaevamise ja väljarohimise ajal tuleb aga tähelepanu pöörata ka oma aeda ümbritsevale keskkonnale. On hulk taimi, kes aias on ilusad ja ihaldusväärsed, kuid aia taga võivad põhjustada suuri probleeme meie kodumaisele loodusele. 

Võõrliigid on Eestis need liigid, kes ilma inimese abita (tahtliku või tahtmata) siia ei jõuaks. Invasiivseteks võõrliikideks nimetatakse neid, kes inimese tahtsi või tahtmatult siia sattumise järel hakkavad looduses vohama ja probleeme põhjustama. Sageli võtavad looduses vohavad võõrliigid üle kohalike liikide elupaiku ja mõjuvad nii looduse mitmekesisusele negatiivselt. Invasiivsetest võõrliikidest on koostatud nimekirjad ja neid meil kasvatada ei tohi. Ka mitte oma aias.

Eesti siseriiklikusse keelatud liikide nimekirja on kantud 13 taimeliiki ja see kehtib alates 2004. aastast. Euroopa Liidu omas (mis kehtib ka meile) on neid 36 ja nimekirja pidevalt täiendatakse. Kõikide keelatud liikidega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel. Alljärgnevalt tutvustame lähemalt mõningaid:

Karuputke võõrliigid on kindlasti kõige tuntumad ja riik on nende tõrjega juba üle 10 aasta tegelenud. Liik ohustab nii looduslikku mitmekesisust kui ka inimese tervist – taimemahl kaotab naha päikesekaitse ja päikeselise ilmaga tekib tugev päikesepõletus. Riigi töö jätkub ja maaomanikud on väga oodatud sellele kaasa aitama. Selleks tuleb korra aastas kõik taimed ettevaatlikult välja kaevata ja kuivama jätta. Vaid järjekindla tõrje tulemusel hakkab karuputk meie maastikupildist taanduma. Pikemalt saab riiklikust karuputketõrjest ja selle tulemustest lugeda Eesti Looduse 2019. aasta märtsinumbrist.

Pargitatrad on tuntud ka kui konnatatar ja kirburohi. Need Ida-Aasiast pärit liigid on jätkuvalt väga populaarsed, kuid kuna neist on äärmiselt raske vabaneda, põhjustavad järjest rohkem probleeme maaomanikele. Pidev niitmine ei anna tulemusi ja kuni 2 meetri sügavusele ulatuvat juurestikku on võimatu tervenisti välja kaevata. Igast pisikesest juurejupist läheb kasvama aga uus kogumik. Ehkki peamiselt kasvavad küll aedades, satub neid kahjuks järjest rohkem loodusesse ja seal muudavad nad elupaiku tundmatuseni.

Pargitatar

FOTO: Keskkonnaamet

Verev lemmmalts kuulub maailmas kümne kõige invasiivsema taimeliigi hulka ja on plahvatuslikult levima hakanud ka Eestis. Kuigi imekaunite õitega, põhjustab liik suurt loodusliku mitmekesisuse kadu, sest moodustab tihedaid ja suuri kogumikke, kus ei kasva teisi taimi. Liik on inimesele ohutu ja seda on kerge rohida. Tegevus peab aga olema järjekindel, et vältida uute seemnete valmimist ja rohitud taimede uuesti kasvama hakkamist.

Verev lemmmalts

FOTO: Keskkonnaamet

Ameerika kevadvõhk kasvab niisketes kasvukohtades ja on suur ning dekoratiivne liik. Soomes ja Rootsis põhjustab see taim veekogude kallastel suuri probleeme juba praegu, kasvades tihedate ja väga vastupidavate massidena. Mõistlik on Eestis sellist olukorda ennetada ja liiki koduaedades kindlasti mitte kasvatada. Ameerika kevadvõhu sugulane Kamtšatka kevadvõhk on sama invasiivne, aga pole veel keelatud liikide nimekirjas. Ainult oma aias tuleb hoida sedagi liiki, kuna kasvuviis ja mõju on neil Ameerika kevadvõhuga samad.

Ameerika kevadvõhk

FOTO: Tallinna keskkonnaamet

Siidaskleepias kasvab meie aedades küll veel vähemal määral, ent on vastupidav ja võsunditega väga hõlpsasti paljunev. Aiandusfoorumites ei soovitata seda teiste taimedega koos kasvatada. Näiteks Rootsis oli sellega liigiga looduses juba suuri probleeme, praeguseks hinnatakse sealne tõrje tulemuslikuks ja lõppenuks.

Kanada kuldvits on kahjuks juba laialt levinud kõikjal Eestis, vähem aga Lääne-Eestis ja saartel. Tegu on püsikuga, mis moodustab tiheda juuremätta ja paljuneb nii vegetatiivselt (mätas kasvab järjest suuremaks) kui ka seemnetega. Kuna liik on tuullevija, siis võivad seemned kanduda väga kaugele – seetõttu on tema levik väga kiire, eriti niitudel, jäätmaadel ja teeservades. Oma kuldkollaste dekoratiivsete õisikute tõttu, mis õitsevad juulist septembrini, on liik aedades populaarne ja seda on müüdud ning jagatud aiast aeda.

Kanada kuldvits

FOTO: Keskkonnaamet

Kuigi Euroopa Liidu nimekirjas on hulganisti liike, mis meil praegu õues kasvada ei taha, siis üha pehmemate talvede valguses võib olukord muutuda. Muidu külmakartlikud liigid võivad leida soodsa kasvupinnase meilgi (nt jaapani humal). Eriti suur mure on veeliikidega (nt väike vesikatk, vesilobeelia), kuna veest kõiki isendeid või jupikesi kätte saada on võimatu. Lisaks levivad sellised liigid kergesti mootorpaatide kaudu, kus mootori ja/või paadi külge jäänud taimejupid viiakse järgmisesse veekogusse ja need hakkavad seal kasvama.

  • Keelatud võõrliikide tõrje kohustus lasub maaomanikul. Seetõttu tuleb igal maaomanikul ja rohenäpul endal olla tähelepanelik ja informeeritud.
  • Riik on võtnud enda kanda karuputke võõrliikide ja vähemal määral ka vereva lemmmaltsa tõrje.

Kui võõrliikide nimekirja kantud liikidega on selge, et neid ei tohi kasvatada, siis tegelikkuses on meil probleeme põhjustavaid taimeliike veel suur hulk. Need liigid ei ole üheski nimekirjas, ent ometi on nad tegelikult invasiivsed ja põhjustavad probleeme juba praegu (näiteks eespool nimetatud Kamtšatka kevadvõhk). Seega vajavad tähelepanu ja tegutsemist needki, et nende liikide mõju meie loodusele vähendada.

Uusi võõrliike tuleb aga igal aastal meile juurde ja riigi vahendid nendega tegelemiseks on piiratud. Eesti looduses on praegu teada umbes 1000 võõrliiki. Neist 10% naturaliseeruvad ehk kohanevad meie oludega ja nendest omakorda 10% muutuvad invasiivseteks. Kuna inimesed toovad uusi võõrliike pidevalt nii tahtlikult kui ka tahtmatult juurde, suureneb ka nende liikide hulk, kellega tekib probleeme ning kelle tõrjumisega on vaja tegeleda.

Lupiin ja astelpalju - lubatud, aga ohtlikud

Järgmisi taimeliike pole küll Eestis keelatud kasvatada, ent on invasiivsed ja vajavad tähelepanu ehk teadlikku tegutsemist.

Lupiin

FOTO: Keskkonnaamet

Hulgalehine lupiin, lühidalt ka lupiin ehk hundiuba, on Eestis endiselt populaarne iluaia taim. Kahjuks on seda järjest enam näha vohamas mööda teeääri ja raiesmikke. Selle liigiga on hädas näiteks meie põhjanaabrid, ka meil tuleks eos lupiini levikut piirata, et vältida suuremat tõrjetööd hiljem. Näiteks saab hulgalehise lupiini kasvama jäämist vältida teehoolduse käigus. Ehkki taim on kasvades ilus, ei tarvitse seda kasvama jätta ja hiljem koos seemnetega maha niita, sest nõnda aidatakse liigi levimisele hoopis kaasa.

Eestis kasvab üle 10 kibuvitsaliigi. Kurdlehine kibuvits on neist ainuke, millega meil on suuri probleeme. Liik on levinud pea kõikjal meie rannikul ja muudab avatud rannaluited läbipääsmatuteks kibuvitsatihnikuteks. Kuna jätkuvalt kasutatakse seda liiki meelsasti haljastuses, levib kurdlehine kibuvits ka sisemaal. Et saaksime oma rannaalasid edasi kasutada, soovitame igal võimalusel asendada see liik teiste kibuvitsade või hoopis mõne roosisordiga.

Kurdleheline kibuvits

FOTO: Keskkonnaamet

Astelpaju oli omal ajal väga populaarne, aga Eestis siiski võõrliik. Meie looduses on ta hästi kohanenud ja levib kasvukohtades jõudsalt, moodustades läbimatuid tihnikuid. Metsistunult on astelpaju Eestis leitud juba ligi sajas erinevas asukohas. Et liigi levik ei väljuks kontrolli alt, tuleb kasvuala ümbrust pidevalt niita, et võsud ei saaks suureks kasvada. Liigi kasvatamist Eestis ei ole plaanis keelata ja selle maitsvad ning vitamiinirikkad marjad on väärt kraam. Sellegi poolest tuleb astelpaju hoida eemale sattumast vabasse loodusesse.

Kui võõrad taimed püsiksid ainult meie enda aias ega võtaks üle meie endi liikide elupaiku, ei tarvitseks seda teemat üldse käsitleda. Kahjuks aga jõuavad võõrad liigid sageli loodusesse ja seda kahel viisil: taimed kasvavad aiast välja omal jõul või levitavad neid tahtmatult maaomanikud ise, olgu siis aiaprügiga või lihtsalt istutades.

Viies aiajäätmeid rohimise, harvendamise või välja kaevamise järel näiteks võsa vahele või metsa alla, hakkavad ka võõrliigid seal kasvama ja kahjustama meie loodust. Sellist teguviisi on oluline vältida ning oma aiajäätmed tasub hoopis kompostida.

Lastes oma aia ülearusel kraamil (rohitud taimed, puulehed) kompostiks kõduneda, on see hiljem väärtuslik väetis sinu põõsastele ja lillepeenardele. Kui kompostihunnik sinu aeda ei mahu, siis uuri, kuidas kohalik omavalitsus aiajäätmetega toimetab. Sageli saab kasutada spetsiaalset kohaliku omavalitsuse korraldatud aiajäätmete vedu või neid võetakse vastu eraldi komposteerimiskohtades.

  • Kui vajad võõrliigi tõrjeks nõu või soovid invasiivse võõrliigi kasvukohast teatada, kirjuta info@keskkonnaamet.ee; loe kompostimisest internetist, näiteks annab häid juhiseid www.kompostiljon.ee.

Populaarne

Tagasi üles
Back